Endised ajakirjanikud Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» vaatluse alla väliskorrespondentide seisu Eesti meediamaastikul. Langi sõnul on ERRil kohustus korrespondente pidada ning nende töö kaudu avada välisuudiste tausta. Mõistlikuks ressursikasutuseks võiks ERR näiteks Eurovisiooni asendada korrespondendiga Pekingis.
Täna on Eesti meediakanalite seis väliskorrespondentidega pehmelt öeldes nutune, kirjeldas endine poliitik Rein Lang. Erameedial korrespondente praktiliselt ei ole. Jaanus Piirsalu kirjutab Postimehele Ukrainast ja Venemaast, aga Langi ja Koorbergi teadmiste kohaselt elab ta hoopis Luksemburgis. Rahvusringhäälingul ei ole mitte õigust väliskorrespondente pidada, vaid kohustus, märkis Lang.
ERRil on Epp Ehandi Brüsselis, kelle tööd Lang kiitis. Ehandi on osanud Eesti huvilisele ära seletada asju, mida nad CNNi või BBCd vaadates teada ei saaks, mis on Langi sõnul väliskorrespondendi peamine funktsioon. Moskvas töötab Anton Aleksejev, kes Langi sõnul saab ligi teadlastele ja sotsioloogidele, aga mitte poliitikutele. Washingtonis on ERRil korrespodendent Maria-Ann Rohemäe näol, ent Langi hinnangul ei paku Rohemäe rohkem tausta kui Ameerika uudistekanaleid lugedes võib saada.
Väino Koorberg ütles vastu, et suurtes riikides ongi keeruline laia ulatust saavutada. Ta viitas möödunud nädalal avaldatud persooniintervjuule Epp Ehandiga, kus tuli välja, et Eesti on nii väike riik, et paljudel juhtudel peaksime väga imestama või imetlema, kui meil üldse õnnestub jalga ukse vahele saada. Brüsselis on see lihtsam kui suurtes föderaalriikides nagu Venemaa ja USA, sest ELis on Eesti üks liikmesriik teiste seas. Koorberg meenutas, et kunagine Õhtulehe korrespondent Moskvas Igor Taro oli tihti öelnud, et intervjuu saamine ei sõltunud mitte reporterist, vaid poliitilisest konjunktuurist ning intervjuu tuli siis, kui seda anda sooviti.