N, 1.12.2022
Välismääraja ⟩ E-residentsus tuleb viia traditsiooniliste ettevõteteni
Pildil Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi. Foto: Eero Vabamägi
Kuku Raadio
E-residentsus tuleb viia traditsiooniliste ettevõteteni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

E-residentsuse programmi algusaegadel räägiti palju sellest, et saavutada 10 miljonit e-residenti ning teha nii Eesti kümme korda suuremaks. Nüüd pannakse suurte arvude tagaajamise asemel rõhku sellele, et e-residendid looksid ettevõtte ning tooksid nii Eesti majandusele tulu. Peamiseks väljakutseks on e-võimaluste viimine traditsiooniliste ettevõteteni, sest nende käsutuses ringlevad tegelikud rahavood, selgitasid Ott Vatter ja Viljar Lubi Kuku raadio saates «Välismääraja».

E-residentsus võimaldab selle kasutajatel saada ligipääsu Eesti e-teenustele. Peamiselt on programm suunatud välismaistele ettevõtjatele, selgitas e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi avas tausta, mis viis lõpuks e-residentsuse idee välja töötamiseni. Nimelt on Eesti majandusüksusena väike ja sõltuv teistest kaubanduspartneritest. Selle arusaama kujunemisega 1990. aastatel pandi paika meie välispoliitika nurgakivi: kuidas teha Eesti väiksus ja asukoht maailmas täiesti ebaoluliseks küsimuseks. 

E-valitsus tähendab, et inimene saab suhelda riigiga ühtmoodi hästi nii Tallinna südalinnas kui ka Saaremaal mere ääres, kalamehesaapad jalas. E-residentsus võimaldab neid boonuseid pakkuda kogu maailmas. «Tänane kriis on paradoksaalselt kinnitanud e-residentsuse ja e-valitsuse tüüpi lahenduste vajalikkust,» märkis Lubi. Tema hinnangul Eesti renomee innovatiivse ja e-lahendustesse panustava riigina oli juba enne hea, aga pärast kriisi muutub veel paremaks.

Lubi ütles, et kui e-residentsuse puhul suhtlus riigiga on väga hea, siis mitmed teised sektorid ei suuda kaasa tulla. Ta tõi näiteks finantssektori, mis on senimaani kogu maailmas regionaalse fookusega. 

Kui programmi alustamisel seati eesmärgiks 10 miljoni e-residendi saavutamine, siis sellel loosungil oli kogu aeg reklaamikampaania otstarve, seletas Vatter. Ta märkis, et e-residentsuse arendajatele ei ole isegi niivõrd oluline, palju e-residente kokku on. 

Oluline on, kui palju neist tegelikult ettevõtte loovad ning paljud neist ettevõttetest kasvavad. E-residentsuse tiimi rõhk läheb aina rohkem taustsüsteemidele, nagu raamatupidamise ja juriidilise nõustamise pakkumine, et aidata ettevõtetel kasvada ja eksportida. Ambitsioon on endiselt suur, aga kvantiteedi asemel keskendutakse kvaliteedile, võttis Vatter kokku. 

Lubi täiendas, et e-residendid on praeguseks Eestis asutanud üle 10 000 ettevõtte. Kui arvestada, et see on umbes 10 protsenti kõikidest Eestis registreeritud ettevõtetest, siis see on oluline ka makromajanduslikus vaates, rõhutas asekantsler. Tema hinnangul kasutavad e-residentsust praegu veel põhiliselt digitaalsed nomaadid või pioneerid, kes huvituvad uutest võimalustest. Programmi peamiseks väljakutseks on aga see, kuidas traditsioonilised ettevõtted tuua e-võimaluste usku, sest need võiksid Eesti eelarvesse kümnete miljonite asemel panustada sadades miljonites ja miljardites eurodes. 

Märksõnad
Tagasi üles