Igor Eidman: ma ei tähista 9. maid

Vene sõjatehnika paraad Punasel väljakul. Foto: IVAN SEKRETAREV/AP

Minul – nagu peaagu kõigil, kes on N. Liidust tulnud – on suguvõsas «sõdinud vanaisad», ent ma ei tähista 9. maid. Ma pole usklik ja ei tähista Vene riikliku religiooni püha. Veel enam – ma ei taha osaleda kurjuses, mille teenistusse see tähistamine on rakendatud.

Kui peamised nõukogude ajaloolised müüdid hävisid 1990ndate alguses, siis see jäi. Jeltsini ajal tekkis riigil uutes sõdades taas vajadus kahuriliha järele, sestap reanimeeriti müüt Suurest Võidust. Et viia inimesi tapale Tšetšeenias, Abhaasias, Dnestri ääres, Tadžikistanis, läks tarvis kangelaslike vanaisade eeskuju, kes juhtide käsul ning «naeratusega huulil» tapsid, koolesid ja seda meilegi soovisid. Just nimelt pooletoobises müüdis Võidust oli – nagu kurat tubakatoosis – peidus ning jäi ellu müüt võidukast Stalinist, et hiljem varjupaigast välja karata ja täieliselt lahti keerduda.

Kõige ohtlikum on, et Võidu-müüt harjutab inimesi uue sõja võimalikkusega

Putini ajal kasvas Võidu müüt ühes režiimi agressiivsuse kasvuga kiiresti. 9. maid tähistatakse kui «võidupüha fašismi üle», ent see püha on saanud tegelikult putinliku fašismi võidupühaks ning võidumüüt ideoloogia aluseks, mis on lähedane fašistlikus Itaalias ja natsionaalsotsialistlikul Saksamaal olnule. Neid ühendavad rahvuslik enesekiitus; autoritaarse juhi, «rahvusliku ühtsuse» ning sõjaliste võitude kultus; kseno- ja homofoobia; maailma mustvalge jaotamine omadeks ja vaenlasteks; konspiratsiooniteooria üleilmsest vandenõust; põlgus inimõiguste ja vabaduse suhtes; antiliberalism jne. Sellise ideoloogia ülesanne on toetada agressiivset ja annekteerivat välipoliitikat ning riigisisest autoritaarset süsteemi – tähendab: taas fašistlikku välis- ja sisepoliitikat.

Võidu müüt on kõigi nende ideoloogiliste rajatiste puhul süsteemiloov. Loogikaahel on siin lihtne. Sõja ajal päästis meid karm, autoritaarne süsteem, tugev juht, armee, riik, ühtsus jne. Praegu on taas kogu maailm meie vastu, oleme ümberpiiratud kihvasid ihuvatest vaenlastest. Me vajame karmi, autoritaarset süsteemi, tugevat juhti ja... nõnda, nimekirja mööda edasi. Oleme võitjarahvus, evime erilist võitjageeni, kui võitsime noid, siis võidame neidki, võime korrata – peaasi on, nagu kuulsusrikkas minevikus, Juhi ümber koonduda.

Kõige ohtlikum on, et Võidu-müüt harjutab inimesi uue sõja võimalikkusega, romantiseerib verist taplust, veenab, et seal võib kaunilt võita ning toob ühes sellega seda lähemale.

Tõlkis Teet Korsten