Poliitikaguru ⟩ Hädaolukorra seadust ei peaks kiirkorras muutma

Hädaolukorra seaduse laiendamine olukorras, kus meil pole veel selget teadmist koroonapandeemia õppetundidest või avalikku debatti, millisel määral oleme valmis taluma kahju, enne kui lubame valitsuse allasutustel hakata inimeste põhiõigusi piirama, on nõme, kritiseeris Andreas Kaju Kuku raadio saates «Poliitikaguru». Tõnis Lehe hinnangul võiks praegu kiirkorras vastu võtta ainult nakkushaiguste tõrje seaduse muudatused, mis on vajalikud koroonaviiruse tõrjumiseks pärast eriolukorra lõppu.

Eriolukord Eestis lõppeb järgmisel nädalal. Siiski plaanib valitsus jätkata mõnede piirangutega, mis on tarvilikud viiruse leviku tõkestamiseks. Selleks, et nad seda õiguslikult teha saaksid, on riigikogu ette valmistanud kiirmenetluse vormis mõned seadusmuudatused hädaolukorra seadusesse ja nakkuste ennetamise tõrje seadusesse. 

Kavatsetavad muudatused võimaldavad tulevikus piiranguid kehtestada ka ilma eriolukorda välja kuulutamata. Seadusemuudatused on haagitud juba varem menetluses olnud meditsiiniseadmete seaduse muudatuse külge. «Mitte kõige kaunim õigusloome, aga aeg sunnib takka,» märkis saatejuht Tõnis Leht.

«Muidugi on see, mis toimub, laias laastus nõme,» ütles avalike suhete ekspert Andreas Kaju. Tema sõnul elame üldiselt siin vabariigis ühiselt korraldatud elu reeglite ja õiguste järgi, mis on paika pandud põhiseaduses. Nende põhiõiguste riivete jaoks peaks alati olema tugev kaasus, mis määrab ära, millal on valitsuses õigus erandeid teha. 

«Ma ei arva, et me oleme täna selles faasis, kus need õppetunnid pandeemiast oleksid nii selged, et me teaksime: jah, sellise ja sellise ohu korral on sellised ja sellised riived põhjendatud. Ning selleks me peame andma parlamendist palju allapoole mingitele valitsusasutustele õiguse oma diskretsiooni piires suht suvalt minna piirama-sundima ettevõtteid ja eraisikuid käituma mingite juhiste järgi,» kritiseeris Kaju.

Tema hinnangul on ühiskonnas see debatt pidamata, kus ja mil määral oleme valmis taluma lubatavat kahju, enne kui hakkame drastiliselt piirama inimeste põhiõigusi- ja vabadusi. Kaju tõi võrdluseks, et ka HIV leviku ajal 1980. aastatel juhtivad viroloogid teatasid, et vaktsiin on ukse taga. HIV-vaktsiini pole senini suudetud välja töötada. Seda enam peaks tema sõnul olema ettevaatlik, enne kui hakkame lubama riiveid, mis jäävad eemale järelevalvest, kontrollist ja kohtu poolt vaidlustatavusest.

Leht selgitas, et riskid tekivad, kuna uue regulatsiooni järgi saab teha otsuse, et nüüd on käes hädaolukord, seesama valitsuse allasutus, millel on luba hakata piiranguid kehtestama. Hädaolukord tekib palju lihtsamalt kui eriolukorra väljakuulutamine, mistõttu kasvab Lehe hinnangul oht, et inimeste põhiõigusi hakatakse piirama ka teistes tingimustes kui pandeemia. 

Tervishoiupoliitika ekspert Riina Raudne möönis tõstatatud murede olulisust, kuid tõi siiski välja, et praegu tahab ühiskond turvalisust, et eriolukorra lõppedes oleks valitsusel olemas dünaamiline võimekus reageerida. Samuti on terviseametile antud ette selged juhised, kui tõsise haiguse puhul võib hädaolukorra välja kuulutama. 

Leht nõustus, et nakkushaiguste tõrje seaduse muudatused on piiritletumad ja selletõttu mõistlikumad. Ta tegi ettepaneku, et praegu võiks piirdudagi nende muudatustega, mis tegelevad koroonaviiruse tõrjumisega pärast eriolukorra lõppu. Hädaolukorra seaduse laiendamisega võiks tema hinnangul võtta aega või hiljem üle vaadata, kas tehtud muudatused olid proportsionaalsed.