Euroopa liidrid: majandus tuleb uuesti käima lükata

Vasakult: Charles Michel, Ursula von der Leyen, David Maria Sassoli, Christine Lagarde Foto: Etienne Ansotte

• Tulevik on tume miljonite jaoks, kes on kaotanud oma töökoha või ettevõtte
• Majanduse taastamisel tuleb lähtuda Euroopa rohelisest kokkuleppest
• Peame toetama uuringuid koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamiseks

Euroopa parlamendi president David Maria Sassoli, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on teinud liikmesriikide elanikele ühispöördumise, kus avaldatakse lootust, et kriisist tullakse välja tugevamana kui enne seda. 

1950. aastal valitses Euroopas kriis. Teisest maailmasõjast nii aineliselt kui ka vaimselt laastatud riigid otsisid poliitilist lahendust, mis ei laseks sõjaõudustel enam kunagi korduda. Sellel süngel taustal tutvustas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman 9. mail oma ettekujutust sellest, kuidas Euroopa võiks selle eesmärgi saavutada, luues ühised institutsioonid, mis muudaksid sõja mitte lihtsalt mõeldamatuks, vaid ka materiaalselt võimatuks. Tema sõnad muutsid ajaloo käiku. Neist sai alusmüür, millele tema kaasaegsed ja järgnenud põlvkonnad ehitasid tänase Euroopa Liidu.

Täna, Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeval, oleme taas kriisis. Euroopas on viimastel kuudel koroonaviiruse tõttu surnud üle 100 000 inimese. Sajad miljonid on pidanud oma igapäevaelu enneolematul viisil piirama, et viiruse levikut ohjeldada.

Euroopa Liidu kolme tähtsama institutsiooni juhtidena mõtleme praegu ennekõike neile, kes on pandeemia tõttu lähedasi kaotanud. Me täname kõiki, kes on kriisi ajal hädavajalikku tööd jätkanud. Neid, kes võitlevad meie haiglates ja hooldekodudes inimeste päästmiseks niisama ennastsalgavalt, nagu oleksid nad rindel. Kuid ka veokijuhte, müüjaid, politseinikke ja kõiki teisi, kes töötavad selle nimel, et igapäevane elu võiks jätkuda.

Kõigepealt peame pöörama rohkem tähelepanu kõige vaesemate ja kaitsetumate ühiskonnaliikmete elu parandamisele.

Oleme tänulikud ka solidaarsuse ja kodanikuvastutuse eest, mida Euroopa kodanikud on üles näidanud. Miljonid inimesed on vabatahtlikult appi läinud kõikjal, kus vähegi võimalik, olgu eaka naabri eest sisseoste tehes, kaitsemaske õmmeldes või abivajajatele raha kogudes. Euroopa on end näidanud oma parimast küljest, sooja ja hoolivana.

Euroopa Liit asus sihikindlalt tegevusse, et tagada ühtse turu toimimine. Et meditsiinitarbed jõuaksid sinna, kus arstid ja õed neid vajavad, hingamisaparaadid sinna, kus need aitavad elusid päästa, ning et kaupluseriiulitelt ei lõpeks toit ega esmatarbekaubad.

Me tegime pretsedendituid otsuseid, et tagada liikmesriikide valitsustele vahetuks kriisiga toimetulekuks vajalik eelarvevõimekus. Muutsime Euroopa stabiilsusmehhanismi viirusevastase võitluse vahendiks. Eraldasime 100 miljardit eurot, et hoida eurooplaste töökohti, toetades riiklikke lühendatud tööaja süsteeme. Euroopa Keskpank pakkus enneolematut toetust, et inimestele ja ettevõtetele laenude andmine võiks jätkuda.

Kuid me peame veel palju rohkem ära tegema. Nüüd, mil liikmesriigid on asunud ettevaatlikult ja järk-järgult piiranguid vähendama, peame eelkõige mõtlema, kuidas säästa inimeste elusid ja kaitsta neid, kes on kõige suuremas ohus. Peame kõigiti toetama uuringuid koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamiseks. Ülemaailmne koroonaviiruse vastase võitluse toetuskonverents 4. mail oli edukas, tänu sellele on juba kogutud 7,4 miljardit eurot ja tagatud ülemaailmsete tervishoiuorganisatsioonide koostöö vaktsiinide, ravi ja diagnostika väljatöötamisel. See näitab, kui kiiresti suudab maailm ühise eesmärgi saavutamiseks jõude koondada. Me peame sama hooga jätkama ja hoidma ülemaailmset ühisrinnet koroonaviiruse vastu. Euroopa Liit saab täita selles võitluses otsustavat rolli.

Samas vajavad kõik liikmesriigid eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et jätkuva meditsiinilise hädaolukorraga toime tulla.

Ka viirusejärgseks taastumiseks on vaja valmistuda. Eurooplased, kes seni kartsid oma elu pärast, kardavad nüüd töökohti kaotada. Meil tuleb Euroopa majandus uuesti käima lükata. Tuletame meelde, milline oli Robert Schumani ja tema kaasvõitlejate hoiak – leidlik, julge ja pragmaatiline. Nad näitasid, et kriisi ületamiseks on vaja uut moodi mõelda ja minevikust välja murda. Me peame neist eeskuju võtma ja tunnistama, et vajame taastumiseks uusi ideid ja uusi vahendeid. Peame mõistma, et kriisijärgne Euroopa ei ole ega saa olla samasugune nagu enne.

Kõigepealt peame pöörama rohkem tähelepanu kõige vaesemate ja kaitsetumate ühiskonnaliikmete elu parandamisele. Juba enne kriisi oli Euroopas liiga palju neid, kelle jaoks ots otsaga kokku tulemine oli suur pingutus. Nüüd on tulevik tume veel miljonite jaoks, kes on kaotanud oma töökoha või ettevõtte. Konkreetset ja sihikindlat toetust vajavad eriti noored ja naised. Euroopa Liit peab otsustavalt tegutsema ja tegema kõik endast oleneva, et kaitsta inimeste elu ja elatusvahendeid, eelkõige kriisist kõige rängemini tabatud piirkondades.

Liit peab olema ka terve ja kestlik. Kriis on meile õpetanud muu hulgas seda, kui tähtis on teadlaste nõuandeid kuulata ja tegutseda enne, kui on hilja. Me ei saa kliimamuutustele reageerimist edasi lükata ja peame oma majanduse taastamisel lähtuma Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Me peame olema ka kodanikele lähemal, muutma liidu arusaadavamaks ja demokraatlikumaks. Euroopa tulevikku käsitlev konverents, mis pidi täna algama ja mida tuli pandeemia tõttu edasi lükata, on nende sihtide saavutamiseks väga oluline.

Me oleme ajutiselt ebakindlas olukorras ning ainult tugev Euroopa Liit saab kaitsta meie ühist pärandit ja liikmesriikide majandust.

Eile tähistasime Teise maailmasõja lõppemise 75. aastapäeva. Me ei tohi iial unustada sõja õudust ja barbaarsust, veel vähem ohvreid, mida selle lõpetamine nõudis. Täna mõtiskleme selle üle, mis juhtus pärast sõda. Meenutame 1950. aastate põlvkonda, kes uskus, et sõja varemetest võib tõusta parem Euroopa ja parem maailm, ning asus seda üles ehitama. Kui me need õppetunnid meeles peame, kui me jääme solidaarseks ja oma väärtustele kindlaks, siis tuleb Euroopa taas kord kriisist välja tugevamana kui enne.