Rein Lang ja Väino Koorberg lahkasid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ajakirjanduse vasakpoolsuse vandenõu teemat ning jõudsid järeldusele, et on Priit Pulleritsu tunnetusega nõus, kuid väidete kinnituseks peaks neid tõenduspõhiselt uurima.
Eelmisel nädalal kommenteeris Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits Vikerraadios, kuidas klassikaline puhas uudis on Eesti ajakirjandusest lahkunud ning selle asemele on tulnud artikližanr, kus vasakpoolsete ajakirjanike arvamused ja hoiakud läbi kumavad. Pullerits ütles, et suurem osa Eesti ajakirjanikke on vasakule kaldu ning see avaldub ka Eesti meediapildis. Pulleritsu sõnul on üks põhjuseid selles, et meie ülikoolid on vasakpoolsed.
Ajakirjanik Väino Koorberg tõi välja, et ajakirjanduse ja vasakpoolsuse vahekorda analüüsides tuleb arvesse võtta mitut külge. Ühelt poolt on ajakirjanduse roll kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostumist. Kui olla kriitiline, siis paratamatult oled pisut vasakul, argumenteeris Koorberg. Teiseks peaks ajakirjandus olema oma lugejate poole kaldu, mis tähendab, et see peaks olema inimnäoga ning inimeste muredest-rõõmudest rääkiv. Koorberg sõnas, et kui keegi on empaatiline, siis ta paratamatult on samuti pisut vasakpoolne. Lisaks sellele on ajakirjanduses toimunud põlvkonnavahetus ning peale on tulnud palju noori ajakirjanikke, kelle vaated on nende east tulenevalt progressiivsemad kui vanadel.
Endine poliitik Rein Lang märkis, et Pulleritsu sõnum on laiema tähendusega. Oluline on just fakti ja kommentaari segiajamine või faktide väljanoppimine lähtuvalt oma maailmavaatelisest hoiakust, millega ka Langi silmis on Eesti ajakirjanduses probleeme. «Seda lihtsalt eitada ühe meediajuhi poolt on minu meelest lühinägelik ja rumal,» kritiseeris Lang Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnavõttu, mis lükkas tagasi Pulleritsu väiteid.