Raha.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Peaminister Jüri Ratase eksitavate väidete saatel vastu võetud astmeline tulumaksuvaba miinimum võtab ebaõiglaselt tulu ka tavaliste ametite pidajatelt ning peaks eriti kriisi tingimustes kuuluma ümbertegemisele, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Reformierakond andis veebruaris parlamendile eelnõu, mille eesmärgiks on taastada 1994. aasta maksureformiga kehtestatud lihtne ja õiglane tulumaksusüsteem. Praegust olukorda silmas pidades ei olnud see esitamise ajal seotud kriisi mõjude maandamisega. Samas tööjõu maksukoormuse langetamine sobib hästi ka kriisi leevendamise meetmeks. 

Eelnõu sisuline eesmärk on vabaneda astmelise tulumaksu elementidest ning taastada ühetaoline tulumaksusüsteem. Praegu kehtiva tulumaksusüsteemi muutmine sai tugeva mandaadi ka 2019. aasta märtsis riigikogu valimistel. 

Seadusemuudatuse tulemusel luuakse kahe aastaga olukord, kus kõigile hakkab kehtima kuuarvestuses 500 euro suurune maksuvaba tulu määr ehk 6000 eurot aastas. Seda ületavale tulule rakendatakse ühtlane 20-protsendine tulumaksumäär.

Seadusemuudatusega kaotatakse 2016. aasta lõpus kehtestatud üksikisiku tulumaksusüsteemi muudatus, millega maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Selle muudatuse keskne element on niinimetatud maksuküür, kus kuuarvestuses alates 1200 euro suurusest tulust hakkab maksuvaba tulu määr järsult vähenema jõudes nullini 2100 euro suuruse tulu juures. Marginaalne maksumäär selles tuluvahemikus kerkib üle 31 protsendi.

Selline maksusüsteem ei sobi Eesti oludesse. Viimastel aastatel on inimeste palgad ja sissetulekud kasvanud. Kahel viimasel aastatel on järjest suurem hulk keskmise sissetulekuga tööinimesi liikunud oma tulutasemega eelpoolnimetatud maksuküüru sisse ja seetõttu maksustatakse neid kõrgemalt.

Majanduslanguse mõjul prognoosib rahandusministeerium tänavu keskmise reaalpalga kasvuks 0 protsenti, aga järgmisel aastal juba näeb kasvu 2,8 protsenti. Nominaalpalga kasvuks prognoosib rahandusministeerium järgmisel aastal 5 protsenti. 

Maksuvaba tulu arvestamise eripära tõttu oleme jõudnud selleni, et ka tavaliste ametite puhul maksuvaba tulu määra kärbitakse. Näiteks 1345 euro suuruse miinimumpalgaga politseitöötajad, miinimumpalgaga üldhariduskoolide õpetajad ja miinimumpalgaga kultuuritöötajad ei saa kasutada 500 euro suurust maksuvaba tulu, sest alates 1200 euro suurusest sissetulekust kuus hakkab maksuvaba tulu järsult vähenema. Sealjuures arvestatakse sissetuleku hulka mitte ainult palk, vaid ka kõikvõimalikud muud tulumaksuga maksustatavad tulud.

Uut maksusüsteemi ilustati valedega. Peaminister Jüri Ratas kuulutas ametlikes infokanalites, et 80 protsenti kõigist Eestimaa inimestest võitis maksureformist, kõigist töötajatest olevat võitnud 86 protsenti. Võitnud olevat siiski vaid 61 protsenti inimestest ja 72 protsenti töötajatest.

Juhul kui sissetulek läheneb 1700 eurole kuus, ei saa need inimesed kasutada isegi seda maksuvaba tulu, mis kehtis 2016. aastal. Eelmisel nädalal avalikustatud riigiametnike palgaandmetest selgub, et riigiametnike keskmine kuupalk oli eelmisel aastal 1861 eurot. Seega riigiametnikud ei saanud juba eelmisel aastal kasutada ka seda maksuvaba tulu, mis kehtis enne maksusüsteemi muutmist 2016. aastal. Olgu siinkohal öeldud, et töötavatel pensionäridel on see referentstulu määr juba 1330 euro juures, sest pensionäridele oli varem kehtestatud ka täiendav maksuvaba tulu, mis uue maksustamiskorra jõustudes kaotati.

Uut maksusüsteemi ilustati valedega. Peaminister Jüri Ratas kuulutas ametlikes infokanalites, et 80 protsenti kõigist Eestimaa inimestest võitis maksureformist, kõigist töötajatest olevat võitnud 86 protsenti. Sellel nädalal saime rahandusministeeriumist vastuse küsimusele maksumuudatuste mõju kohta. Maksuvaba tulu ümberkorraldusest olevat võitnud siiski vaid 61 protsenti inimestest ja 72 protsenti töötajatest. Kui räägime kõigist inimestest, siis 60 protsenti on oluliselt väiksem number kui 80 protsenti. Aga endiselt jätkub eksitamine, sest rahandusministeeriumi uus hinnang tugineb 2018. aasta tulude andmetele, mitte praegusele tegelikule olukorrale.

On tähelepanuväärne, et astmeliselt väheneva maksuvaba tulu põhimõtte loojad pole ka ise sellega rahul. Koalitsioonierakonnad on juba pikka aega arutanud mitut varianti, kuidas seda maksusüsteemi ümber teha. Arutelu all olevatel lahendustel on kõigil suured puudused. Tänaseks on üha enam inimesi jõudnud kõrgema maksustamise tsooni ja tööjõu maksukoormus on tõusuteel. Ka Vabariigi Valitsus on käesoleva eelnõu kohta esitanud seisukoha ja seal seisab, et keskmise palga tõustes ja riigieelarveliste võimaluste suurenemise korral on maksuvaba tulu kasutamist võimaldava tuluvahemiku muutmine õigustatud. Lahendust aga valitsusel pole.

Reformierakonnal on aga lahendus olemas. Meie eelnõuga muudetakse üksikisiku tulu maksustamine taas lihtsaks ja õiglaseks ning kehtestatakse ühtlane maksuvaba tulu 500 eurot kuus olenemata teenitud tulust ja tulu kasvust.

Üleliigse ja astmelise tulumaksu loogikat kandva elemendi maksusüsteemist eemaldamine ei ole lihtne ja see on riigieelarvele ka kulukas. Selleks et hajutada seadusemuudatuse rakendamisega kaasnevat kulu riigieelarvele, oleme kavandanud kaheetapilise ülemineku.

Selleks nihutame järgmisel aastal maksuküüru edasi, vältimaks ka olukorda, et suur osa keskmise ja ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimesi liigub oma tulutasemega maksuküüru sisse. Üleminekuaastal on maksuküüru tuluvahemik 1700–2600 eurot kuus. 

2022. aastast kaotatakse ära aasta tulu suurusest sõltuv maksuvaba tulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Seadusemuudatusest võidavad:

1. Inimesed, kelle igakuine sissetulek on suurem kui 1200 eurot

2. Inimesed, kelle sissetulek tuleb mitmest erinevast allikast, mitmest töökohast või tingituna erinevatest töölepinguvormidest

3. Inimesed, kes töötavad tööajagraafiku alusel

4. Töötavad pensionärid

5. Inimesed, kes saavad tulemustasu, preemiat või muid ühekordseid tasusid

6. Ühekordset olulist tulu saavad inimesed

Kokkuvõtlikult: muudame maksusüsteemi taas lihtsaks, arusaadavaks ja õiglaseks.