Venemaa sotsioloogilisi uuringuid ei tasu võtta puhta kullana. Näib siiski, et president Vladimir Putini toetus on koroonakriisi tõttu langemas. Putini kuvand on muutunud ebatavaliselt pehmeks ja inimlikuks – suur riigijuht võib isegi vigu teha, kirjeldas politoloog Karmo Tüür Kuku raadio saates «Välismääraja».
Kuidas suhtuda väitesse, et Venemaa presidendi Vladimir Putini populaarsus on koroonakriisi tõttu langenud? Politoloog Karmo Tüür mõtiskles, et populaarsus on küll langenud, aga teisest küljest on see ikkagi üle 60 protsendi. Arvesse tuleb võtta ka, et me ei tea täpselt, kui palju peegeldavad Venemaa sotsioloogilised uuringud tegelikkust ning kui palju on populaarsusmäära ilustatud. Kui arve uskuda, siis umbes samal tasemel oli Putini populaarsus enne Krimmi. Tema toetus rahva seas on alati pendeldanud 60–80 protsendi vahel ning praegu on lihtsalt populaarsuskoridori alumises otsas. Aga see alumine ots on tunduvalt kõrgem kui ükskõik millise demokraatliku riigi juhi populaarsuse ülemine ots.
«Venemaal sees näeb Putin välja ebatavaliselt pehme ja inimlik. Ta teeb vigu, ta ei tea päris täpselt, mida teha. Ta avaldab segase sisuga pöördumisi. Kui siiamaani Putini kuvand oli otsustav isa, siis nüüd tuleb välja, et on täiesti tavaline inimene,» kirjeldas Tüür ja ütles, et Putini karmi juhi kuvand on hakanud mõranema.
Pandeemia lõppedes ei pruugi n-ö kollektiivne Putin ehk presidendi ja tema usaldusisikute režiim olla nii kindlalt riigitüüri juures kui enne, prognoosis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Seda seetõttu, et kollektiivse Putini suur vaenlane on ühiskondlikud muutused, mis võivad nende võimust kinni hoidmise ohtu seada. Teovõimelist opositsiooni teaduri sõnul Venemaal siiski ei ole, kuid rahva rahulolematus võib panna riigikorra õmblustest kärisema.