Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Välismääraja Putin näib ebatavaliselt pehme ja inimlik (7)

Russian President Vladimir Putin attends a meeting with volunteers, representatives of non-profit organizations and business community, who are engaged in social activism amid the coronavirus pandemic, via a teleconference call at the Novo-Ogaryovo state residence outside Moscow on April 30, 2020. (Photo by Alexey DRUZHININ / SPUTNIK / AFP) Foto: ALEXEY DRUZHININ/AFP
Copy

Venemaa sotsioloogilisi uuringuid ei tasu võtta puhta kullana. Näib siiski, et president Vladimir Putini toetus on koroonakriisi tõttu langemas. Putini kuvand on muutunud ebatavaliselt pehmeks ja inimlikuks – suur riigijuht võib isegi vigu teha, kirjeldas politoloog Karmo Tüür Kuku raadio saates «Välismääraja».

Kuidas suhtuda väitesse, et Venemaa presidendi Vladimir Putini populaarsus on koroonakriisi tõttu langenud? Politoloog Karmo Tüür mõtiskles, et populaarsus on küll langenud, aga teisest küljest on see ikkagi üle 60 protsendi. Arvesse tuleb võtta ka, et me ei tea täpselt, kui palju peegeldavad Venemaa sotsioloogilised uuringud tegelikkust ning kui palju on populaarsusmäära ilustatud. Kui arve uskuda, siis umbes samal tasemel oli Putini populaarsus enne Krimmi. Tema toetus rahva seas on alati pendeldanud 60–80 protsendi vahel ning praegu on lihtsalt populaarsuskoridori alumises otsas. Aga see alumine ots on tunduvalt kõrgem kui ükskõik millise demokraatliku riigi juhi populaarsuse ülemine ots.

«Venemaal sees näeb Putin välja ebatavaliselt pehme ja inimlik. Ta teeb vigu, ta ei tea päris täpselt, mida teha. Ta avaldab segase sisuga pöördumisi. Kui siiamaani Putini kuvand oli otsustav isa, siis nüüd tuleb välja, et on täiesti tavaline inimene,» kirjeldas Tüür ja ütles, et Putini karmi juhi kuvand on hakanud mõranema. 

Pandeemia lõppedes ei pruugi n-ö kollektiivne Putin ehk presidendi ja tema usaldusisikute režiim olla nii kindlalt riigitüüri juures kui enne, prognoosis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Seda seetõttu, et kollektiivse Putini suur vaenlane on ühiskondlikud muutused, mis võivad nende võimust kinni hoidmise ohtu seada. Teovõimelist opositsiooni teaduri sõnul Venemaal siiski ei ole, kuid rahva rahulolematus võib panna riigikorra õmblustest kärisema. 

«Kui Putini populaarsus langeb, siis langeb see sellepärast, et inimeste elatustase Venemaal langeb pidevalt. Inimesed mõistavad – kes rohkem, kes vähem, kes tahab mõista, kes ei taha – et süüdi ei ole Lääs ja sanktsioonid ega lihtsalt pandeemia, vaid omaenda riigi liidrid. Nüüd inimesed ootavad, et Putin näitaks, et ta hoolib nendest ja et ta on tõeline kriisi liider. Seda peab Putin veel tõestama,» sõnas Stoicescu.

Tüür tõi välja, et koroonakriis on Putini kõrval rambivalgusesse tõstnud teised rahva arvamuse kujundajad, kellel on suur mõju ühiskonna meelsusele. Näiteks Pihkva eparhia eesotsas olev isa Tihhon, kellest saab tõenäoliselt järgmine patriarh. Isa Tihhonist on saanud juutuuber, kelle koroonateemalisi videopöördumisi vaatab iga kord sadu tuhandeid inimesi. 

Tagasi üles