R, 12.08.2022
Vahetund Postimehega ⟩ Venemaa tulistab endale jalga just neis riikides, mis võiks Kremli poolt olla
Russian President Vladimir Putin attends a meeting on measures of assistance to automobile industries via a video conference at the Novo-Ogaryovo residence outside Moscow, Russia, Thursday, April 23, 2020. (Alexei Druzhinin, Sputnik, Kremlin Pool Photo via AP) Foto: Alexei Druzhinin/AP
Kuku Raadio
Venemaa tulistab endale jalga just neis riikides, mis võiks Kremli poolt olla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Venemaa tegutsemist Euroopa riikides võib näha kui topeltmänguna: sõbralikke riike moositakse, kriitikuid proovitakse hirmutamisega vaikima sundida. Nagu Venemaa puhul ikka, kipuvad nad endale jalga laskma just neis riikides, mis ei ole Venemaa tegutsemise suhtes nii skeptilised. Putini režiimi sammud ei pruugi alati jõuda ajalehtede esikülgedele, kuid ei ole jäänud tähelepanuta NATO kaitseministritel, kinnitas Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». 

Venemaad kahtlustatakse Praha linnapea mürgitamiskatses pärast seda, kui Praha linnavõim lasi ümber nimetada Vene saatkonna ees oleva plats ümber Boris Nemtsovi järgi, kes oli Moskvas maha lastud Putini-vastane opositsioonipoliitik. «Mis ei ole paraku mitte ainult Salisbury, vaid ka vahepealsete muude sündmuste tõttu üldse mitte võimatu. Sest et samamoodi kahtlustatakse Venemaa, täpsemalt Vene sõjaväeluure GRU agente katses ära mürgitada üht Bulgaaria relvaärikat,» selgitas Kaldoja. 

Tšehhi kahtlustustele annab alust tõik, et Praha lennujaamas saadi jälile mürgiga riiki sisenenud arvatavale Vene luure ohvitserile, keda hakati seepeale jälitama. Mehe suhtes on alustatud uurimist, kuid ilmselt pole oodata Venemaa aktiivset koostööd juhtunu asjaolude välhaselgitamiseks. 

Kaldoja tõi välja, et tšehhid kahtlustavad Venemaad ka keset kõige suuremat koroonakriisi Tšehhi haiglate vastu küberrünnaku korraldamises. Seda jällegi Boris Nemtsovi tõttu. Venemaa tegutsemine Tšehhis ei ole jõudnud maailma ajalehtede esikülgedele, sest tšehhi keel on väike ja seal toimuv jääb tihti tähelepanu alt välja, ütles Kaldoja. Siiski on see jõudnud NATO kaitseministrite lauale ning võib olla üheks põhjuseks, miks NATO on viimasel ajal rõhku pannud Venemaa infosõjale. 

Postimehe arvamustoimetajale Herman Kelomehele jäi mõistetamatuks, mida on Venemaal võita atendaadikatsest keset koroonakriisi. Evelyn Kaldoja vastas, et tegemist on hirmutamisega. «Minu meelest on see neil nagu topeltmäng. Neid, kes oma loomuselt kalduvad Venemaa poole, neid nad meelitavad, moosivad, saadavad maske armastusega Venemaalt, levitavad neile vandenõuteooriaid või lihtsalt külvavad kahtlust olemasolevate Lääne instutsioonide suhtes. Ja neid, kes neid kritiseerivad, üritavad nad vaigistada hirmutamisega,» kirjeldas Kaldoja. 

Kui Balti riikides on avalik arvamus üsna üheselt Putini režiimi tegevuste suhtes skeptiline, siis Kesk-Euroopa riikides ja Balkanimaades on ühiskonna vaated rohkem killustunud. See kehtib ka Tšehhi kohta, mille president ja peaminister on silma paistnud Venemaa suhtes sümpaatsete sõnavõttudega. Kelomees avaldas imestust, et Kremli tegutsemine just neis riikides on kummastav, sest Venemaa võib ära rikkuda suhted nende väheste Euroopa riikidega, millega neil on head suhted.

Tšehhis on ka palju inimesi, kes mäletavad sotsialismileeris olemist ja mõtlevad meiega samamoodi, märkis Kaldoja. Kui aga laiemalt vaadata, siis Venemaa kipubki endale jalga laskma neis riikides, mis võiksid ühele või teisele poolele kukkuda. Näiteks Kreeka oli üsna Vene-sõbralik kuni selleni, et pärast Salisbury rünnakut olid nad üks vähestest NATO riikidest, mis ei saatnud välja Venemaa diplomaate. See kõik muutus, kui Venemaa ei suutnud leppida Põhja-Makedoonia nimetüli lahenemisega ning proovis oma agentide abil uuesti tüli üles keerata. Selle peale Kreeka kannatus katkes ning Kreeka-Vene suhted polegi taastunud sellele tasemele, mis nad olid enne, kirjeldas Kaldoja. 

Märksõnad
Tagasi üles