Küberruumi võimaluste ärakasutamine pahatahtlike eesmärkide saavutamiseks ei ole kuidagi eriline, mõtiskles riigikantselei küberturvalisuse nõunik Liisa Past Postimehe podcast'is «Maailm taskus». Mis aga tänases olukorras on eriline, on ühelt poolt kodus töötamine ning teisalt keskse teema olemasolu.
Kodus töötamise puhul inimesed sageli unustavad, et kontoris on keskselt üles ehitatud arvutivõrk, mis tagab teatud turvalisuse. Nii tuleb läbi mõelda, kuidas saab kodus käsitleda mitteavalikku infot sama turvaliselt kui kontoris.
Lisaks sellele suurendab küberkuritegevust tõik, et meil on üks keskne kogu maailmas kõneainet pakkuv ning ka hirmu ja ärevust tekitav teema. Ekspertide hinnangul võib koroonaviiruse pandeemiaga seotud andmepüük olla ajaloo suurim.
Need on petukirjad, mis justkui tuleksid riigiasutuste või Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) nime alt ning mille eesmärgiks on inimestelt nende isikuandmeid välja õngitseda. Google blokeerib 18 miljonit koroonaviiruse petukirja päevas. See on peaaegu viiendik kogu spämmist, mida Google filtreerib.
Suurbritannia luure võttis märtsis maha rohkem kui 2000 online-pettust. Selle alla kuulusid nii poed, mis müüvad olematut või defektset kaupa, kui ka pahavara levitavad veebisaidid. Võib arvata, et aprilli jooksul on katsed koroonakriisist kasu lõigata ainult kasvanud. Samamoodi raporteeris tuhandete kaebuste saamist Föderaalne Juurdlusbüroo Ameerika Ühendriikides.
Hüppeliselt kasvanud kasutamisintensiivsus pani surve alla videokõnede platvormid. Näiteks Zoomi kritiseeriti nende turvalisustingimuste pärast, kui kutsumata külalistel õnnestus teiste kõnedesse sisse häkkida. Kui suur osa videokõnede häkkimisest on oma olemuselt trollimine ehk tüütu, kuid mitte kuritahtlik, siis nii pehmelt ei saa näha küberrünnakuid haiglate ja WHO vastu.
Küberturvalisuse muredest ja lahendustest Liisa Pastiga räägimegi. Jutuks tulevad muuhulgas valimised USAs ja nende edasilükkamine mujal maailmas, koroonapandeemia teadusspionaaž ning Hiina tegutsemine. Head kuulamist!