Viimasel nädalal on kirgi kütnud küsimus Bolti võimalikust rahastamisest riigi poolt. Ettevõtte asutaja Markus Villig selgitas Kuku raadio saates «Nädala tegija» ettevõtte tausta. Villig rõhutab, et otsest riigiabi pole Bolt kuuldustele vaatamata veel küsinud.
«Täna tegelikult ei saa öelda, et me oleksime ametliku avalduse sisse andnud, et me riigiabi soovime,» rõhutas Villig. Tema sõnul konsulteerisid nad riigiga, kas KredExi meetmed sobivad tehnoloogiaettevõtetele või Bolti-suurustele ettevõtetele. «See oli tegelikult meie pöördumise sisu. Me ei ole täna läinud riigi poole paluma, et andke meile selline summa alla turutingimuste. Ei. Me oleme küsinud, et palun kaasake tehnoloogiaettevõtted oma plaanidesse ja arutame, mis võimalused on. Kui neid võimalusi riigi poolt ei ole, siis muidugi, nagu iga teine ettevõte, me peame tegema oma plaanid ümber ja otsima muid alternatiive.»
Villig tõi välja, et Bolt on Eestis paarikümne suurima maksumaksja hulgas. Selle aasta esimeses kvartalis maksis Bolt makse 3 miljoni euro eest. «Mis on tegelikult oluline, on see, et kui üldse vaadata, kes on Eesti 50 suurimat maksumaksjat, siis nende hulgas on vaid käputäis neid, kes on Eesti kapitalil põhinevad Eesti ettevõtted. Suurem osa on siiski rahvusvaheliste ettevõtete tütarfirmad.»
«Need ettevõtted küll maksavad Eestis palju makse, loovad lisandväärust. Aga nad viivad iga-aastaselt ka välja sadades miljonites kasumit,» argumenteeris Villig. «Kui Eesti riik kaalub, keda toetada, siis mulle tundub mõistlik toetada ikkagi Eestis peakontoriga, Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid.»
Tänaseks on Bolt jõudnud olukorda, kus 35 riiki laienenud ettevõttel on üle kahe kolmandiku turgudest kasumlikud. Viimane kolmandik on riigid, kuhu Bolt on hiljuti laienenud. Kulude kärpimine ei ole Villigu sõnul Bolti jaoks suureks raskuseks, sest selle jaoks tuleks lihtsalt peatada laienemisse investeerimine ning seda nad teevad niikuinii.