Minister Mart Helme otsus minister Kaimar Karu tagasi kutsuda kinnistab EKRE kui natsipartei kuvandit, mis ei aktsepeeri erakonna sees eriarvamusi, sõnas Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Kaassaatejuht Kalle Muuli ei olnud sellise sõnastusega nõus, kuid möönis ebaküpset käitumist.
Väliskaubandus ja IT-minister Kaimar Karu tegi Facebookis postituse, kus ta ütles, et EKRE esimees Mart Helme soovib Karu ametist tagasi kutsuda.
Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja ütles, et Karu ja Helme vastasseisu põhjusena spekuleeritakse iduettevõtete toetamise küsimust. Avalikkuse ette tõusis see teravaimalt Boltiga, mis küsis riigilt 50 miljonit laenu oma tegevuse jätkamiseks.
Oli näha, et Karu pidas vajalikuks Bolti ja teiste iduettevõtete toetamist. Rahandusminister oli teistsugusel seisukohal. Valitsuse otsust veel ei ole, seletas poliitik Kalle Muuli. Muuli hinnangul ei ole Karu tagasikutsumine heaks uudiseks.
«See on ikka puhta rumal,» torkas Riikoja vahele.
Loomulikult on erakonna juhatusel õigus ministreid vahetada, arutles Muuli. Aga isegi kui EKRE-l on põhjust Karu väljavahetamiseks, on aeg selleks Muuli silmis täiesti ebasobiv. «Sellises kurvis ei vahetata hobuseid ja sellisel kriisiajal ei tekitata juurde konflikte, tülisid, täiendavaid pingeid sel viisil, et hakkad uut ministrit panema.»
Riikoja polnud nõus Muuli väitega, et vastasseis on klaarimiseks liiga kaugele arenenud. «Alati on teha. Täiskasvanud ja mõistlikud inimesed saavad alati öelda, et nad eksisid, võib-olla keesid üle.»
«EKRE tulistab selle sammuga endale väga mitmes mõttes jalga. Ühest küljest näitab see seda, et tegemist ei ole küpse erakonna ja küpsete poliitikutega,» jätkas Riikoja. Tema sõnul leidis EKRE läbi suurte raskuste ministrikandidaadi, kes oli valdkonnas pädev ja tunnustatud. Konfliktid selle üle, mida üks või teine minister arvab, on paratamatud. Pigem peaks tunnustama ministrit, kes eelkõige mõtleb oma vastutusvaldkonna huvidele, mitte alati esimesena erakonna tippjuhtkonna maailmavaatele. «See on küpse erakonna tunnus, kui suudetakse eriarvamusi ja teistusuguseid arvamusi sallida.»