• Muusikavaldkonnas võib palju abivajajaid ilma kriisiabita jääda
  • Toetuste määramisel tuleks konsulteerida ka kohaliku võimuga

Henri Roosipõld, Live Music Estonia juht

FOTO: Taavi Muide

Teatrite toetamisel peetakse silmas Eestit kui kultuuriliselt mitmekülgset ja regionaalselt terviklikku maad; sama põhimõtet tuleks rakendada ka muusikaelu puhul. Eestis on väikseid muusikaprogrammi pakkuvaid asutusi nt Raplas, Rakvere, Valgas, isegi Tõrvas. Oleks erakordselt kurb, kui kultuuriministeerium nad igasugusest tähelepanust ilma jätaks, sest need on isetekkelised, kirjutab Henri Roosipõld, Live Music Estonia juht

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kriisiajal ei tohi muusikaelu aitamisel lähtuda tavaolukorras kujunenud harjumustest – mõtestatud päästepaketi aluseks ei saa olla märksõnad tegevustoetus ja senised taotlusvoorud, vaid kiireks taastumiseks peab toestama valdkonda terviklikult ja tuleb lisaeelarvet hästi sihtida.

Lahendused, mis tahavad seista rahvuskultuuri püsimajäämise eest, peaksid liitma muusikaelu nii žanride kui ka regionaalse katvuse poolest. Kas eestikeelne rock-, metal- või jazz-muusika on rohkem või vähem rahvuskultuur kui Brahms, Liszt või Mozart? Tõenäoliselt on kõik tervikliku muusikaelu jätkumiseks vaadatuna oluline, tasakaalupunkti leidmiseks tasuks kaaluda lisaks valdkonna esindusorganisatsioonidele ka kohalike omavalitsuste kaasamist.

Muusikaelu hindamisel võib lähtuda kriteeriumitest, mida rakendatakse teatrielu vaatlemise puhul – mitmekülgsus, struktuurid ja regionaalne haare on olulised mõlema valdkonna toimimiseks. Teatrielu korraldus on selgemini struktureeritud, seetõttu paremini mõistetav ja saab olla abiks hinnangute andmisel, kuidas muusikaelule selle mitmekülgsuses toeks olla.