Politikaguru ⟩ Kriisist väljumise visiooni on vaja kahe nädala jooksul

Paari nädala jooksul on Eestis vaja selgemat visiooni, milliste mõõdupuude alusel hakatakse eriolukorra piiranguid lõdvendama ning milliseid majandustegevusi need esimesena puudutavad, vastasel korral tekib käegalöömismeeleolu, ütles politoloog Tõnis Leht Kuku raadio saates «Poliitikaguru».

Väljumisstrateegia ja ajaprognoosi nõudmine on kahe teraga mõõk, mõtiskles Tõnis Leht. Kui anda ühiskonnale liigset lootust, et varsti-varsti läheb raske olukord üle, siis see võib tekitada liigset lõtvust. Kui aga üldse ei anna mingit perspektiivi, mis kriteeriumite alusel hakkama piiranguid lõdvendama ja millal umbes see võiks toimuda, siis tekib tüdimus ja meetmetele käegalöömine.

«Minu enda tunnetus on see, et nädala-kahe jooksul on ka meil Eestis vaja selgemat visiooni,» ütles Leht. Esiteks, milliseid kriteerume jälgitakse viiruse leviku mõttes. Teiseks, milliseid meetmeid ja milliseid sektoreid hakkame esimesena lõdvendama ja avama. 

Eestis ei olegi tegu niivõrd sektorite küsimusega, sest erinevalt Lõuna-Euroopa riikides ei ole majandust sektorite kaupa kinni pandud, täpsustas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Töökohtade mõttes on oluline, et paljudel ettevõtetel ei ole pikaajalisi likviidseid vahendeid, mida kasutada kulude katmiseks olukorras, kus tulude teenimine on raskendatud. Kui pole väljavaadet, et eriolukord mööda läheb, siis hõive väheneb ja tuleb rohkem koondamisi. Seetõttu on perspektiiv väljumisest väga oluline. 

Oja tõi välja, et piirangute kehtestamisel ja lõdvendamisel tuleb arvesse võtta, et seni on nad rohkem – ja võib-olla ebaproportsionaalselt – olnud suunatud inimestele, kes ei ole raske haigestumise riskigrupis. Väljumisstrateegia osa võib olla ka need piirangud ümber tõsta. Sellisel juhul jätkub pidev koroonasurmade vool, aga see oleks oluliselt väiksem kui siis, kui kõik inimesed liiguvad. 

Euroopa Liidu küberjulgeoleku ameti juht Juhan Lepassaar ütles, et ta ei usu, et väljumisstrateegiatest rääkimine õhutaks inimesi karantiinireegleid rikkuma. Pigem inimesed tahavad aru saada, millised riskid ja tagajärjed võivad eri otsuste tegemisel või tegemata jätmisel olla. Ta nõustus Tõnis Lehe väljatooduga, et see debatt peaks ühiskonnas paari nädala jooksul algama. 

Lepassaar tõi võrdluseks Belgia, kus viimastel päevadel on haiglast lahkunud rohkem inimesi kui Covid-19 nakatunuid on sisse toonud. Belgia meedia on viis päeva arutanud, millised on mõistlikud sammud järgmiseks etapiks. 

Leht täiendas, et Austria lubab järgmise nädala alguses avada ka mitte-elutähtsad poed, kui nad täidavad rangeid hügieeninõudeid. 1. maist on Austrias avatud kõik poed, kaubanduskeskused, ilusalongid. Restorane enne mai keskpaika ei avata. Austrias on kohustuslik maskide kandmine. Taani avab järgmisel nädalal algkoolid ja laste päevahoiud, muud piirangud jäävad paika kuni 10. maini. Tšehhi on vahepeal suletud poode hakanud nüüd avama. Kõikide nende riikide puhul tuleb aga lisada, et nende piirangute aste oli kõrgem kui Eestis.