Politoloogide julmad naljad

Foto: A.Peegel

Kontorikostüümis King Kong laamendab Tallinna kesklinnas, kuni Mulgi kuues Godzilla ta valgusmõõgaga läbi torkab. Nädala jooksul on Õ-fraktsiooni poliitilise pila ja eestlaste eneseiroonia tippsaavutus löönud vahule Soome lahe mõlemad kaldad.

Rahvakirjanik Erik Tohvri peab seda sõja kuulutamiseks Soome rahvale ja soovitab kõige hullema vältimiseks valitsusel Soome presidendi ees ametlikult vabandada. See oleks «Tujurikkuja» järgmise aasta saate jaoks suurepärane sketš: suursaadik Mart Tarmak saabub Soome presidendilossi, langeb põlvili ja raputab suure venna emaliku juhi ees endale tuhka pähe.

Soomlased ise ei võtnud oma hellitavalt Muumimammaks kutsutud presidendi tögamist sugugi nii valulikult. Mõned sai isegi aru, et tegemist on eestlaste eneseirooniaga. Seda valulikumalt haarasid aastavahetuseõhtul peast kinni Soomes leiba teenivad eestlased: mis näoga nad nüüd esmaspäeval oma soomlasest ülemuse palge ette ilmuvad?

Haloneni ja Ansipi sketš pole Õ-fraktsioonil esimene kord eestlaste huumorikonnasilmadel tallata. Mullu ei saanud naljast aru ujumisliidu president Evelyn Sepp, kes arvas, et eestlaste suvise rahvusliku meelelahutuse, purjuspäi ujumisega mõnitatakse tema tublisid sportujujaid.

Ega tõsimeelsemad rahvuskaaslased küüditamise sketši eest 2009. aasta «Tujurikkujas» kah tegijatel just pead silitanud. 2008. aasta «Eesti otsib neonatsi» klipis oleks võinud ehk veel pool atmosfääri survet tõsta, siis oleks Simon Wiesenthali keskus kah innuga sadulasse hüpanud.

Kes on need vennad, kes eestlaste rahvusliku huumorivõimekuse järjekindlalt proovile panevad? Loomulikult politoloogid. 1998. asusid Tartu Ülikoolis politoloogiat õppima Kaaren Kaer, Raul Allikivi, Andres Korberg, Tõnis Leht ja Lauri Lippmaa. Tudengiisetegevusest sündinud loomingulise ühendusega Õ-fraktsioon liitus õpingutes aasta kaugemale jõudnud Erik Moora. Ja seoses «Tujurikkujaga» ei saa üle ega ümber Märt Avandist ja Ott Sepast.

Esimene film Õ-fraktsiooni sildi alt lasti välja nagu Georg Lucase «Tähesõjad»: kohe teine osa ehk «Attack Of The Killer Beer-Yoghurt 2». See on internetis vabalt allalaetav, vaadake, kuidas saaga alguse sai. Loodetud rahvusvaheline edu jäi tulemata, ja see on väga hea. Maailmas on palju väärt naljamehi, küll oleks kahju, kui me näeksime Õ-meeste toodangut TV 3 Hollywoodi B-kategooria filmide nimekirjas, mitte rahvustelevisioonis eestlaste eneseteadvusele saba peale astumas.

Õ-fraktsiooni südameasi, tundub, ongi eestlase minapilt. Lisaks neljale «Tujurikkujale» lasi sama kamp 2005. aastal välja mängufilmi «Malev», mis vaatab muistset vabadusvõitlust läbi uue prisma. Filmiguru Jaan Ruus võrdles seda teost Delfi kommentaariumiga.

Oma õpitud erialaga puutuvad filmimaailma politoloogid kokku 2009. aasta sketšis politoloog Paul Nusikust. Aga ehk oli ülikoolis õpitust kasu ka ETV jaoks toodetud võrratu sarja «Riigimehed» tegemisel. Seda ja «Tujurikkujaid» vaadates jääb mulje, et Eesti teletööstus ei väärigi hädatappu. Seda arvab ka maanteeamet, kes saatis meeskonnale viimase «Tujurikkuja» KITT-klipi eest tänukirja.