Koroonakriis algas Itaalias juba jaanuari lõpus, kui Roomas haigestusid kaks hiinlasest turisti, avas Eesti suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpakk Kuku raadio saates «Välismääraja» tausta, miks just Itaaliast kujunes kõige varem ja kõige teravamalt koroonakriisi kese Euroopas.
Seejärel loodi Itaalia tervishoiuministeeriumi juurde töörühm, mis hakkas Covid-19 teema üle vastutama. Järgmises etapis keelustati lennud Hiinasse. Mõne nädala pärast registreeriti esimene itaallasest haigestunu ning veebruari lõpuks läks olukord päevadega aina dramaatilisemaks. 23. veebruaril tekkisid esimesed punased tsoonid, kuhu sisse või välja liikuda võõrastel enam ei lubatud. Sellest asjast saati on saatkonna töötempo olnud väga intensiivne, kirjeldas suursaadik.
«Itaallased on algusest peale võtnud väga humaanse lähenemise,» tunnustas Kuningas-Saagpakk. «Transiit läbi Itaalia kõigile neile, kes soovivad tagasi pöörduda kodumaale, on igal hetkel olnud võimalik. Samamoodi on transiit läbi Itaalia olnud võimalik kõikidele kaubavedudele. See on meie tööd oluliselt lihtsustanud ja see on teinud inimeste elu palju kergemaks.»
Itaalia eripärana on teadlased välja toonud erinevate põlvkondade tiheda suhtluse, selgitas suursaadik, miks just Itaaliast kujunes koroonaleviku epitsenter Euroopas. Vanemale põlvkonnale on iseloomulik pühapäeviti kirikus käia ning tuttavatega kohtudes neid ikka emmata, mitte kaugelt võõristada. Samuti on Itaalias suur turismisektor ning ainuüksi Hiinast käib seal kaks miljonit turisti aastas.
See nädal peaks olema kõvera tipp, viitas suursaadik ekspertide hinnangule. Järgmistel nädalatel peaks nakatunute arv hakkama langema. Ka pessimistlikud stsenaariumid näevad, et mai keskpaigaks võiks uute nakatumiste arv jõuda nulli, ütles Kuningas-Saagpakk.
Praktiliselt ei kohta täna enam kedagi, kes Itaalias püsi kodus sõnumit vaidlustaks, kirjeldas suursaadik riigis valitsevat meeleolu. Organiseeritakse rõdudelt ühislaulmisi, et luua ühtsustunnet ja tänada meedikuid. Liikumispiirang on totaalne: kodust võib välja tulla selleks, et minna lähimasse toidupoodi või apteeki, samuti võib maja ees jalutada koeraga, aga ainult üksi.
Lastega väljas jalutamine tekitas suurt poleemikat. Lastearstid toetasid lastega õue minekut, linnaametnikud jäid ettevaatlikuks. Toast väljudes tuleb täita ankeet, kuhu tuleb kirja panna oma isikuandmed, aadress ja liikumise põhjus. Politsei ja karabinjeerid kontrollivad intensiivselt, nii et niisama jalutamist enam ei ole. Mere äärde või metsa sõitmine on välistatud, sest oma kodukohast lahkuda ei saa.