Res Publica asutajaliige ja endine riigikogulane Ott Lumi on seisukohal, et erakondade siseringis toimuv on ühiskonna demokraatlike väärtuste peegelpilt. Eesti erakondi võrreldes leiab Lumi, et nad on hakkama saanud eri aegadel erineval moel - kõik on vääratanud ja puhas ei ole neist keegi.
«Sellest hoolimata ei väidaks ma, et Eesti erakondade sisedemokraatia lääne keskmise erakonnaga võrreldes midagi eriskummalist oleks. Sisedemokraatia on asi, millega on kõikjal alati probleeme. Ei saa öelda, et Eesti erakonnad oleks vähem demokraatlikumad kui Läti või Soome omad,» hindas Lumi.
«Ma arvan, et sisedemokraatia on Eestis praeguseks muutunud,» sõnas Lumi. «Res Publicas olid need kandideerimise reeglid omal ajal väga jäigad ja selgelt paigas. Reeglid peaksid erakonna sees kindlasti olema maksimaalselt paigas. Iseküsimus, kas need peaksid olema igal erakonnal samasugused.»
Nimelt võib Lumi sõnul eristada kolme-nelja erakonna juhtimismudelit, millest tulenevad ka sisedemokraatia tüübid ja tüüphäired. Nii kujuneb tugeva juhiga erakonnas teistsugune sisedemokraatia kui grupikeskse juhtimisega erakonnas.
«Kõige selgem näide sisedemokraatiast ongi see, et kõik erakonnad, milles on suuremad sisemised lahkhelid olnud, on pidanud oma debatti ka avalikkuse ja meedia vahendusel. See on positiivne.» Viimane näitab Lumi sõnul ilmekalt, et erakondadele endale on oluline, et nende valikud ühiskonnale läbipaistvad oleksid.
Tänases Postimehes kirjutas ajakirjanik Kalle Muuli, et erinevalt näiteks USA presidendivalimistest, kus on pikka aega enne valimisi teada kandidaadid ja nende vaated, valitseb Eestis erakondade sisevalimisel manipuleerimist võimaldav ebamäärasus. Muuli nentis IRL-i näitel, et demokraatia ei peaks tähendama ainult võimalust hääletada, vaid ka seda, et hääletajad saavad on oma arvamuse aegsasti kujundada. Samuti võiks Muuli sõnul enne valimisi lukku panna isikute nimekirja, kel on erakonna sisevalimistel hääletamisõigus, et vältida «viimase minuti manipuleerimist» hääletajatega.