Andi Hektor, Andreas Kaju ja Tõnis Leht arutasid Kuku raadio saates «Poliitikaguru» kriisist väljumisstrateegiaid. Lisaks haigete kojujätmisele ja testimisele peaks laialdasemalt kasutama mobiilirakendusi, mis salvestavad sellega liitunud inimeste omavahelisi kontakte ja võimaldavad anda hoiatusi, kui kellelgi on koroonaviirus diagnoositud.
Kindlasti peaks jätkama baastegevustega: et kõik inimesed, kellel on mõned haigussümptomid, jäävad koju ning riik kasutab laialdast, kuid tarka testimist viiruse levikumustrite väljaselgitamiseks. Eesti on hakanud kasutama kiiret testimist eesliinitöötajate jaoks, eelkõige meditsiinis, mis võimaldab need inimesed kiiresti tööle tagasi saata.
Andi Hektor tegi ettepaneku, et meditsiinisüsteemis, aga ka laiemalt võiks hakata kasutama antikehade testi, mis uurib, kas inimene on varem haiguse läbi põdenud. Psühholoogilise taastumise element on oluline, kui inimesed saavad teada, et nad on haigusest läbi tulnud. Testimise kohta lisas Hektor, et Eestit ei pea tingimata käsitlema kui tervikut. Kui kogu elanikkonna testimine ei ole võimalik, siis näiteks Saaremaal võiks selle eesmärgiks võtta. Peab siiski arvesse võtma, et laustestimine on tööjõumahukas ning kui viirus on ühiskonnas laialt levinud, hakkavad RNA-testid näitama palju positiivseid tulemusi, sest sissehingatav õhk on seda täis ja test on liiga tundlik.
Tõnis Leht tõi välja, et inimeste jälgimiseks saab kasutusele võtta mobiilirakendusi, mis ei pea tingimata olema suures mahus inimeste privaatsust riivavad lahendused. Ta tõi näiteks Euroopas arendatava mobiilirakenduse, millega kasutajad saavad vabatahtlikult liituda. Geolokatsiooni või Bluetoothi abil salvestab telefon üksnes neid kontakte, mis on samuti süsteemiga liitunud. Telekomifirmad annavad andmed edasi vaid mitte-isiksustatult. Sarnane lahendus töötab Singapuris, aga seal on andmed valitsusele teada. Lahenduse toimimiseks aga ei ole privaatsuse riive tingimata vajalik.
Andreas Kaju mõtiskles, et privaatsus ei pruugi olla kõige suurem küsimus, sest suur osa inimesi kasutab niikuinii vabatahtlikult rakendusi, mis koguvad nende asukohaandmeid. Pole põhjust arvata, et suur osa inimesi ei tuleks kaasa oma asukoha jagamisega, kui see aitab pandeemiale piiri panna.
Mureks on, et riskirühm ehk eakamad inimesed kasutavad nutirakendusi vähem, möönis Leht. Hektor ütles vastu, et on ka võimalik selline lahendus, et riik annab eakatele inimestele nutiseadme, kus on vastav äpp juba installitud.