Eerik-Niiles Kross

FOTO: Tairo Lutter

Kogu läänemaailma raputava koroonakriisi käigus on hakanud ilmnema poliitvaatlejaile huvipakkuvaid erinevusi riikide reageeringutes kriisile, kirjutab julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mitmed vanagi Euroopa riigid on esimese ehmatusega andnud järgi egoistlikele instinktidele. Piire on suletud rikkudes Euroopas kehtivat vastavat koordinatsioonikorda rikkudes ja naabreid teavitamata, isegi Holland ja Saksamaa on konfiskeerinud teiste Euroopa riikide poolt ostetud kaitsevahendite saadetisi või võtnud kohtuotsuseta üle meditsiiniettevõtteid. Itaalia ja Hispaania abipalveid on jäetud tähelepanuta, sest oma häda on lähem ja oma hirm on suurem. Paljukiidetud ent päris hädas vähe äraproovitud Euroopa solidaarsus sulas esimestel kevadpäevadel nagu esimene lumi ja selle alt vaatas vastu üsna ebameeldiv vaatepilt. Poola ei lasknud kaaseurooplasi läbi oma territooriumi koju, Läti töömehed ei pääsenud Elvasse tööle jne. Mis nägu on Euroopa sellest kriisist väljudes on täna täiesti vastuseta.