Koroonakriisis valusaimalt pihta saanud Saaremaa on saanud abi nii ettevõtetelt kui ka vabatahtlikelt. Kaitseväe välihaigla on nüüd valmis patsiente vastu võtma. Kaitsevahendeid jõudsid Kuressaare haigla ja hooldekodud mõnevõrra varuda, sest kriis algas saarel varem kui Eestis, sõnas Saaremaa vallavanem Madis Kallas Kuku raadio saates «Nädala tegija».
Kuressaare haigla on sellisteks kriisisituatsioonideks teatud määral ette valmistatud 1980. aastatest, tõi Kallas välja. See on väga suur ning selle tõttu on olnud võimalik teha erinevaid osakondi, kus koroonahaiged on eristatud ülejäänud tõbistest.
Praegune reaalsus on siiski see, et Kuressaare haigla personali hulgas on palju haigestunuid. Olukord on meedia kaudu päris hästi edasi antud, hindas Kallas. Ta ütles, et need eesliinitöötajate näod piltidel, mida ajakirjandus vahendab, ütlevad palju selle kohta, kui keeruline olukord Saaremaal käes on.
Saaremaale toodud kaitseväe välihaiglas neljapäevaõhtuse seisuga patseinte veel sees ei olnud, kuid see on valmis kasutuseks, kinnitas Kallas.
Varem olid Saaremaa haigla ja hooldekodud jõudnud varuda endale kaitsevahendeid, sest koroonapuhang algas Saaremaal varem kui mujal Eestis. Probleemiks on tanklad, kauplused ja apteegid, mis puutuvad iga päev inimestega kokku ja on palunud ametivõimudelt näomaske. Kallas ütles, et nad on võimaluste piirides palvetele ka vastu tulnud, kuid sotsiaalvaldkonnalt ei saa kaitsevahendeid ära võtta. Pärast Eestisse jõudnud kaitsevahendite laadungit peaks nüüd olukord minema mõnevõrra kergemaks, ütles Kallas.
Inimeste ja ettevõtete poolt on tulnud pidevalt abipakkumisi – nii raha, majutust, transporti kui ka söögi-joogiga toetamist. Kallas oli tänulik Kristjan Rahu 100 000 eurosele rahasüstile koroonakriisi neljandal päeval, mis andis vallale juurde usku, et nad jaksavad arveid tasuda. Eelmise nädala keskpaigast on hakatud aktiivselt mandrilt otsima meditsiinipersonali haigla ja hooldekodude toetamiseks. Kaitsevägi kontrollib liikumis- ja kogunemispiirangutest kinni hoidmist.
Kriisistaab kutsuti kokku esimest korda kolm nädalat tagasi. Seal on vallavalitsus, mõned volikogu liikmed, Kuressaare haigla, päästeamet ja teised organisatsioonid. Kogunetakse igal hommikul. Esimesed poolteist nädalat toimusid koosolekud ka õhtuti, kuid nüüd proovitakse hommikustega piirduda, kirjeldas Kallas. Üks inimene on füüsiliselt kohal staapi juhtimas, teised osalevad e-kanalite kaudu.
Teatud määral stabiliseerumine on toimunud ja esimene lootusekiir vähemalt paistab, avaldas vallavanem lootust.