Eriolukord kehtib praeguse kava kohaselt 1. maini, kuid võib oodata valitsuselt selle pikendamist. Tõenäoliselt pikendatakse eriolukorda vähemalt kahe nädala võrra, tõenäoliselt 1. juunini, hindas Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja».

«Täiendavaid liikumispiiranguid esialgu kehtestada ei taheta, valitsus arutas seda eile õhtul pikal nii-öelda koosistumisel,» ütles Riikoja. «On arutatud ka selle üle, kas kehtestada kõigile inimestele kohustuslik maskikandmine, kui nad ringi käivad. Meediast on näiteks kuulda, et Ameerika Ühendriigid, mis tõenäoliselt saab maailmas kõige valusamalt pihta koroonaviirusest, tahab sellise kohustuse kehtestada. Aga mis sa sellest kehtestad, kui maske ei ole kusagilt võtta.»

Eriolukorda kui niisugust ei saa kindlasti 1. mail ära lõpetada, oli Kalle Muuli veendunud. Samas ei tohiks tema sõnul eriolukorda liiga pikkade sammudega pikendada. Kuu aega on optimaalne, sest ei pea pidevalt mõtlema, mis saab homme. 

Riikoja märkis, et praegune plaan on pikendada kahenädalaste sammudega. 

Muuli tõi välja, et teiseks küsimuseks on eriolukorra sisuline tähendus. Kas mingeid piiranguid peaks lõdvendama või suunama nad kindlale piirkonnale. Ta tõi näiteks Saaremaa, mis on koroonaviirusega pihta saanud teistest maakondadest rohkem. Piiranguid võib jõustada või leevendada ka piirkonniti. See võimaldaks mõnel pool Eestis majandust rohkem turgutada. Arvesse tuleb siiski võtta, et diagnoositud nakatunute arv ei näita tegelikku haiguskandjate arvu.

Riikoja võrdles Eesti olukorda Rootsiga, mis ei ole seni nii karme meetmeid inimeste mobiilsuse või kogunemise vähendamiseks kasutusele võtnud. Kaubandus töötab, koolid on valdavalt avatud. «Jube keeruline on hinnata, mis on õige,» sõnas Riikoja. Oht, et Rootsi meditsiinisüsteem kokku kukub, on täiesti reaalne, kui haigestunute arv peaks plahvatuslikult kasvama. 

Kommentaarid (4)
Copy