«Mina isiklikult ei oleks Muuliga nõus selles, et IRL-i juhtum näitab erakonna suurt suutmatust või seda, et midagi oleks oluliselt lahti sisedemokraatiaga,» ütles Pettai.
«Ma ei ütleks ka, et erakonna valimissüsteem läbipaistmatu on, sest et seal on kindlad reeglid olemas. Need on lihtsalt niivõrd lõdvad, et jätavad mulje, nagu kõik oleks õhus. Kui reeglites on kirjas, et kandidaat esitatakse üks päev enne suurkogu, siis on mõistagi vähe inimesi, kes tulevad kuu aega varem ja hakkavad kandideerima,» põhjendas Pettai ebaselgust IRL-i esimehekandidaatide ümber.
Märke erakondade toimivast sisedemokraatiast on Pettai sõnul näha olnud mitmeid, näiteks Keskerakonna juhtfiguuride avalik konkureerimine partei liidri Edgar Savisaarega ja vastav debatt piirkondlikes esindustes. Senikaua, kui partei erinevad leerid saavad oma kandidaate esitada ja nende argumente toetada, on sisedemokraatiaga kõik korras.
«Seetõttu ma ei näeks Eesti erakondades kellelgi kurja kätt, küll aga mulle tundub, et erakondade sees puudub soov neid asju korrastada, seada sisse reeglid. See viitab sellele, et meie erakonnad pole juhtimise koha pealt väga tugevalt välja arenenud,» hindas Pettai.
Põhjus võib professori sõnul seisneda selles, et erakondades on seni olnud võimul nii tugevad liidrid, et pikka aega pole olnud tarvis korraldada sisevalimisi, mille tulemus poleks ette teada.
Siiski pole Pettai seda meelt, nagu otsustaks erakondades toimuva üle kitsas ringkond erakonna loojaid. «Kui pea kõik meie erakonnad on olnud olemas juba 20 aastat, siis nende loojate ring on kas haihtunud või laienenud ja ma ei näe kivistunud situatsiooni erakondades.»