Poliitikute tahe ennast kriisis näidata ja sündmuskohtadele kohale minna on kogu maailmas levinud praktika. Samas tuleb arvestada, et nakkusohtlik pandeemia ei ole samasugune sündmuskoht nagu mõni õnnetus. 

Postimehe toimetaja ja sisejulgeolekuekspert Erkki Koort viitas Arkadi Popovi öeldule, et Saaremaal kümnest EMOsse pöördujast kaheksa on koroonapositiivsed. Selles valguses Tanel Kiige visiit Saaremaale ei olnud kõige mõistlikum samm, ütles Koort, võttes arvesse, et valitsus koguneb kriisikomisjoniks füüsiliselt. «Ma loodan, et Tanel Kiik on mõneks ajaks karantiini pandud,» sõnas Koort Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

Koroonakriisis näeme, et senine praktika, kus kriisi hakkas juhtima sama asutus, mis tegeleb selle valdkonnaga tavaajal, ei pruugi olla kõige parem lahendus. Terviseametile on toodud lisajõude ning praeguseks on nad taandunud statistikat esitava organisatsiooni rolli. Koort tegi ettepaneku, et Päästeametist võiks saada üldine kriisijuht, sest neil on kompetents kõige suurem.

«Kogu Eesti kriisijuhtimise süsteem läbib kriisi käigus stressitesti,» sõnas Postimehe toimetaja Erkki Koort. Ta täpsustas, et testiks saab seda nimetada vaid ülekantud tähenduses, sest kriis on meil käes päriselt. Küll aga on kriisijuhtimise süsteem on praegu üles ehitatud nii, et vastutavaks asutuseks on sama organisatsioon, mis tegeleb kriisiga igapäevaselt tavaolukorras. 

Tegelikult on juba Terviseametile juurde toodud lisajõude. Eriolukorda juhtida saab ainult minister, selleks on Jüri Ratas peaministrina. Päästetööde juhtimine toetub Päästeametile, sest seal on kriisijuhtimise kompetents kõige suurem. 

Sellest tulenevalt võiks mõelda, kas peale kriisi algab Eestis diskussioon selle üle, kas on vaja kriisijuhtimiseks konkreetset ametit. Koort arutles, et Päästeametist võiks saada üldine kriisireguleerimise amet, kuhu kaasatakse juurde teisi. Päästetööde juht ei pea tingimata tulema Päästeametist, selleks oleks saanud määrata ka Terviseameti regionaalsete üksuste juhid. 

Arkadi Popov on meditsiinidoktorina on tänaseks tõusnud koroonakriisi üheks kõige väljapaistvamaks olukorra lahendajaks. Regionaalsete päästekeskuste juhid on olnud päris varjus, nad ei ole olnud nähtavad. Kui Terviseamet oli varem väga nähtav, siis täna on ta taandunud statisti rolli, esitades ainult fakte testimise ja haiguse kulgemise kohta. «Mulle kõrvalt vaadates tundub, et seal ei ole kriisi juhtimist käesoleval hetkel,» ütles Koort. 

«Erinevatel kriisidel on asju, millest kriiside juures avalikult ei räägita. Põhjused on erinevad. Samas tervishoiukriis on sedalaadi kriis, kus tegelikult peaks rääkima,» kutsus Koort üles riigiinstitutsioone avalikkusele infot jagama. 

Kommentaarid (4)
Copy