Valdis Dombrovskis: Euroopa Liit tuleb appi

Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis Foto: Yves Herman

Euroopa Liit seisab kriisi ajal kindlalt Euroopa inimeste ja ettevõtete kõrval, kirjutab Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident ja rahandusvolinik ning Maailma Majandusfoorumi finants- ja rahasüsteemide haldamise nõukogu liige Valdis Dombrovskis.

Pandeemiad on kimbutanud tsivilisatsioone kogu inimkonna ajaloo vältel. Praegune pandeemia levib kaelamurdva kiirusega, mis tekitab rahvatervises hädaolukorra ning šoki Euroopa ja maailma majandusele.

Koroonaviiruse puhang annab ränga hoobi inimeste sissetulekutele, igas suuruses ettevõtetele ning majanduskasvule. Sellega kaasneb palju tõsiseid sotsiaalseid tagajärgi. Kogu Euroopas on ettevõtetel raskusi. Mõned võitlevad oma ellujäämise eest. Paljud on sunnitud töötajaid koondama või tööaega lühendama, mis omakorda vähendab töötajate sissetulekut.

Isegi kui meil õnnestub viiruse levikut aeglustada, on majandustegevuse taastumiseks vaja aega. Paljud sektorid kannatavad. Esimeste seas said löögi transport, turism, toitlustus ja kaubandus, kuid ettevõtete kindlustunde vähenemist on näha kõigis valdkondades. Kõik see puudutab kümneid miljoneid töötajaid.

Ärgem unustagem siiski, et Eestil on kriisiolukorras kasutada väga tugev strateegiline vara – euro. See on kõige tähtsam vahend Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ning ettevõtete, tarbijate ja globaalsete huvide kaitsmiseks.

Euro on USA dollari järel teine maailmas enim kasutatav vääring nii maksete kui ka valuutareservide puhul. Ligikaudu 60 riigis on euro kas käibel või seotud kohaliku vääringuga. See, et meil on ühine raha, aitab meil koroonaviiruse majandusmõjuga kindlasti paremini toime tulla.  

Praegune erakordne aeg nõuab erakordset solidaarsust.

Reageerime kiiresti, et lööki pehmendada. Meie kõige tähtsam ülesanne on tagada, et Euroopa tervishoiusüsteemidel oleks olemas kõik vajalik – nii vahendid kui ka raha. Samuti, et ettevõtetel oleks pinnal püsimiseks vajalik likviidsus ning et töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töö ja sissetulek oleks kaitstud.

Selleks et aidata liikmesriikide valitsustel kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju otsustavalt leevendada, kasutame ELi eelarve-eeskirjade kogu paindlikkust. Lasime käiku stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli, et riikide ametiasutused saaksid teha kõik endast oleneva oma riigi tervishoiusüsteemide, ettevõtete ja töötajate toetamiseks. Nad on selleks juba praegu palju teinud. Riigi tasandil moodustavad eelarvepoliitilised toetusmeetmed 27 ELi liikmesriigi SKPst ligikaudu 2,2 protsenti. Likviidsustoetused moodustavad 13,7 protsenti ELi SKPst.

Tervishoius on peamine see, et meditsiinivarustus jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Selleks tegime ühishanke ning tagame kaubavoogude vaba liikumise ühtsel turul. Rahastame ka teadusuuringuid vaktsiini väljatöötamiseks.

Praegune erakordne aeg nõuab erakordset solidaarsust.

Selleks, et ettevõtted saaksid tegevust jätkata, töötab Euroopa Komisjon selle nimel, et pakkuda raskustes ettevõtetele kohe rahalist abi ning tagada nende tootmisvõimsuse säilimine. See tähendab ELi eelarve täielikku ja paindlikku kasutamist, et aidata säilitada ettevõtete likviidsus, millega on praegu kimpus eeskätt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd).

Uue investeerimisalgatusega (Corona Response Investment Initiative) teeme kättesaadavaks 37 miljardit eurot, mida tervishoiusüsteemid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, töötajad ja meie majanduse haavatavad osad saavad kasutada kriisiga toimetulekuks. Sellele lisandub veel 28 miljardit eurot ELi jaotamata vahenditest. Samuti muutsime vastavalt struktuurifondide eeskirju, et riikide valitsused saaksid neid paindlikult kasutada.

Lisaks saab Euroopa Investeerimisfond ELi eelarvetagatiste abil stimuleerida panku likviidsusabi pakkuma. See peaks võimaldama ligikaudu 8 miljardit eurot rahalisi vahendeid vähemalt 100 000 VKEle ning väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele. Euroopa Investeerimispank annab veel 20 miljardit eurot VKEdele käibekapitali laenamiseks.

Kokku on ELi poolse rahastamise kogusumma ligikaudu 93 miljardit eurot – ja me teeme tööd selle nimel, et seda veelgi suurendada. Praegustele võlgnikele, keda viirusepuhang mõjutab, antakse laenupuhkust, et lükata laenude tagasimaksmine edasi ning vähendada survet võlgnike rahakotile.

See pole veel kõik. Oleme lasknud käiku riigiabi ehk riiklike toetuste ajutise korra, et igas suuruses ettevõtted säilitaksid tegevuse jätkamiseks ja töötajate tööl hoidmiseks vajaliku likviidsuse. Riigiabi võib olla otsetoetuste, tagasimakstavate ettemaksete või maksusoodustuste vormis, samuti riigigarantiina ettevõtete pangalaenudele või subsideeritud avaliku sektori laenudena ettevõtetele.

Pankade likviidsusabi ettevõtetele on reaalmajanduse toetamiseks äärmiselt oluline. Euroopa Keskpank kuulutas välja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava. See 750 miljardi euro suurune ajutine varaostukava aitab kõigil liikmesriikidel saada kasu toetavatest rahastamistingimustest, mis võimaldavad neil selle šokiga toime tulla.

Mis puudutab inimeste töökohti, siis üks asi, mida see pandeemia näitab, on see, kui tähtis on Euroopa täielik solidaarsus ning paindlik, kuid kooskõlastatud tegevus.

Me aitame nüüd ELi rahandusministritel töötada välja lisameetmeid, et tüürida meie majandus sellest tormist välja. Vaatame üle kõik meie käsutuses olevad vahendid ning taotleme kõigi tulevaste meetmete puhul täielikku poliitilist üksmeelt. Samuti aitame välja töötada kriisist väljumise koordineeritud strateegia, et hakata majandust pärast viirusepuhangu haripunkti tasapisi taastama.

See on eelkõige Euroopa solidaarsuse, koostöö ja ühtsuse küsimus. Tegutseme ka edaspidi koos ja otsustavalt, et see kriis ületada.