Muuli ja Riikoja ⟩ Riigiteenistujate palgatõus on moraalselt vale

Seadusega ettenähtud palgatõus kõrgematele riigiametnikele mõjub koroonakriisi tingimustes moraalselt valesti ega saa sellisel kujul tulla, ütles Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Hindrek Riikoja sõnul on hea lahenduse saamiseks vaja siiski seadus korda teha.

1. aprillil ootab kõrgemaid riigiteenistujaid ees palgatõus. See puudutab riigikogu liikmeid, valitsuse liikmeid ja teatud hulka kõrgemaid riigiametnikke, kes on eriseaduse all ja kelle puhul peaks palka kord aastas tõstma või indekseerima vastavalt sellele, kuidas eelmisel aastal on majandus läinud, selgitas Kalle Muuli. Hindrek Riikoja täpsustas, et sellisel kujul on seadusesse sisse kirjutatud võimalus, et palk langeb, kui eelmisel aastal läks majandusel halvasti.

Kurblooline on see, et riigiteenistujatel tõuseb palk peaaegu miinimumpalga võrra. See on rahasumma, mille eest peavad paljud praegu kodus istuma, kui kehtestatud eriolukord ei luba neil tööle minna. Samuti on palju, kellel kriisitingimustes pole mingit sissetulekut.

«Selge see, et kõik terve mõistuse juures olevad kõrgemad riigiteenistujad on valmis sellest palgatõustust loobuma ja tahavadki loobuda,» sõnas Muuli. «Aga põhiseadus ütleb, et riigikogu vähemalt endal ei või palka alandada.»

Muuli meenutas, et see vaidlus on isegi korra riigikohtust läbi käinud ning kohus leidis, et kui pole just erakorralisi juhtumeid, nagu näiteks sõda, ei ole riigikogu liikmetel luba palka vähendada. «Mida siis nüüd teha? Koalitsioon on riigikogule üle andnud eelnõu, mis mingite trikkidega püüab saavutada seda olukorda, et ikkagi oleks võimalik riigikogu liikmetel enda palka alandada. Räägitakse ka, et annetage,» arutles Muuli.

Riikoja sõnas, et hea lahendus oleks see, kui palgakorralduse seadus ümber tehtaks. Seda juttu on räägitud juba eelmisest finantskriisist, kuid enda ja järeltulijate palk on ebamugav küsimus, millega riigikogu liikmed ei ole seni tahtnud tegeleda. Nüüd ongi uus kriis käes. Peatoimetaja märkis ka, et aastaid oli olukord, kus kogu riigis oli üldine palgaralli, kuid kõrgemate riigiteenistujate sissetulekud ei tõusnud. «Siis ei pannud seda keegi tähele.»

Riikoja tõi välja, et palgatõusu annetamine ei ole ka jätkusuutlik strateegia, sest paari aasta pärast majanduskasvu taastudes tekiks uus pahameeletorm, kuidas ametnikud julgevad annetustest loobuda. 

«Ikkagi seadus tuleb korda teha ja selle seaduse oleks pidanud ammu korda tegema. Muidu me jäämegi sellesse tsüklisse sisse tiksuma. Me ei saa paljude kõrgemate riigiametnike puhul praegu siiski väita seda, et need palgad, mis neile makstakse, oleks üle mõistuse kõrged. Pigem ollakse mitmel pool kimpus sellega, et head inimesed eelistavad erasektorisse minna, kus tähelepanu on väiksem, kisa on selle võrra vähem ja saab rahulikult tööd teha,» ütles Riikoja.

Muuli märkis, et ta ei näe võimalust, et see palgatõus saaks praegu tulla. «See mõjub moraalselt nii valesti,» ütles Muuli. Võimalikke lahendusvariante on kolm ning kõik need on Muuli hinnangul halvad. Esiteks on võimalik kiirkorras põhiseaduse muudatus. Teine variant on teha nägu, et põhiseadust ei rikuta, kui riigikogu liikmete palka vähendatakse. President ei kaeba ja õiguskantsler ei kaeba. See loob pretsedendi, kus hakataksegi põhiseadusest mööda vaatama. Kolmas variant on annetamine ning see tundub Muulile kõige mõistlikum, aga seda peaks tegema nii, et annetamisest ei saa võistlust avaliku tähelepanu eest.