Euroopa Liidu riigid on pärast esimesi drastilisi samme piiride sulgemiseks hakanud tegema koostööd, et kaubavedu ja siseturg säiliks, kinnitas Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei Kuku raadio saates «Nädala tegija».

Arusaam, et koroonaviirus on Euroopasse kohale jõudnud ning see ei ole ainult piirdunud Itaaliaga, tuli Henrik Hololei sõnul riigijuhtidele ootamatult. Loomulikult oleks pidanud seda varem mõistma. «Samas jõudis kõigile kohale, et see puudutab ka nende riiki. Hakati tegema kiirustades drastilisi samme ning kui üks oli seda teinud, siis doominoefektina järgnesid ka teised,» kirjeldas Hololei. Seetõttu oli takistatud Euroopa siseturu toimimine. 

Euroopa majandus on tugevalt integreeritud ning töötab väga palju põhimõttel, mille järgi tootmises vajalikud osad tuuakse sisse viimasel hetkel, et neid ei peaks ladustama. See tähendab, et tarneahelad peavad toimima tõrgeteta. Aastakümneid on see süsteem edukalt toiminud. Nüüd need tõrked koroonakriisi tõttu tekkisid: pikad järjekorrad piiridel, tooted ei jõua kohale, tootmine seiskub. 

«Esimene šokk tõepoolest tõi selle kaasa. Kui silmad uuesti lahti tehti, siis vaadati, et ohoo, nii need asjad päris toimida ei saa. Korraga tekkis suur surve selles suunas, et Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, aidake meil leida lahendus, kuidas asjad toimima panna. Kuidas tagada seda, et meil oleksid rohelised koridorid. Kuidas me saaksime, et kaubad jõuaksid kohale, et kauplused oleksid varustatud oluliste toiduainete ja muude vajalike toodetega,» kirjeldas Hololei valitsuste reaktsiooni.

Hololei tõi välja, et kuigi liikmesriigid ei rakenda Euroopa Komisjoni ühtseid põhimõtteid täna veel täielikult, on olemas tahe selles suunas liikuda. Samuti on komisjon välja töötanud kontaktisikute süsteemi infojagamiseks. Jälgitakse olukorda piiridel. Komisjonil on teada, mida liikmesriigid teevad ning valitsustega suheldakse otse, et probleeme lahendada. 

Kriisi valguses on transpordisektorist kõige rohkem kokku tõmbunud lennundus. Seda nii selle tõttu, et tarbijaid on vähem kui ka selle tõttu, et mitmed riigid ei luba kommertslendudel maanduda. Hololei märkis, et neljapäeval tehti Euroopas 80 protsenti vähem lende kui aasta tagasi samal päeval. Sellest 20 protsendist, mis jätkab lendamist, 61 protsenti on kommertslennud, 13 protsenti on kaubalennud ja tšarterlennud, eralennud moodustavad umbes 20 protsenti. 

Hololei sõnul on lennufirmade säilimine suur väljakutse, sest nad on suures sõltuvuses pidevast rahalaekumisest. Keskmisel lennuettevõttel on vastupidavust umbes kahe kuu jagu, täiendas peadirektor. 

Kuula täispikka intervjuud Kuku raadiost!

Kommentaarid
Copy