Koroonapandeemia valguses võivad hakata ettevõtted tooma oma toodete tarneahelaid lähemale. Eriti tähtis on see strateegiliste materjalide tootmissektoris, millest on võita ka Eestil. Väärtusahelate ümberpaiknemine saab aga toimuda ainult siis, kui Euroopa suudab tagada kaupade vaba liikumise, hoiatas majandusprofessor Urmas Varblane Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».
Koroonaviirus on näidanud ettevõtetele, kui riskantne on tootmistehnoloogia, mis on suures sõltuvuses ülemaailmsetest tarneahelatest. «Selleks, et riske vähendada, hakkavad rahvusvahelised korporatsioonid ehitama regionaalseid väärtusahelaid. Vähemalt osaliselt minnakse selle peale või sinna tagasi,» prognoosis Tartu ülikooli professor Urmas Varblane.
Varblane kirjeldas, et ta tegi eelmise aasta lõpus intervjuusid Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete tippjuhtidega. «Juba siis oli selgelt näha, et kohaliku lähedalasuva tootmise alleshoidmine oli üks motiiv, miks Eestis üldse midagi tehakse.»
Samuti oli näha, et tegemist oli valdkondadeülese põhjusega, mitte ainult mõne konkreetse sektori motiiviks, täpsustas majandusteadlane.
Praegu püütakse Balti riikides ja Kesk-Euroopas vajalikke kompomente teha rohkem kui seni. Inglise keeles on selle strateegia nimetus nearshoring ehk lähemalt hankimine. «See paistab praegu olevat strateegia, mis juhib paljusid ettevõtteid,» kirjeldas Varblane. See ei tähenda, et Euroopa hakkab isoleeritult elama, kuna Kagu-Aasias on kasvav turg, kuhu tooteid müüa.
Küll aga hakkavad Euroopa ja Põhja-Ameerika firmad riske hajutama. See on eriti oluline valdkondades, mis käsitlevad strateegilisi materjale. Eestis näiteks Silmet, mis tegeleb haruldaste muldmetallidega.
Kui tootmise võimalik ümberpaiknemine on tuleviku küsimus, siis Varblase sõnul on praegu kõige olulisem tegeleda sellega, kuidas tagada Euroopas kaupade vaba liikumine. «See on praegu probleem number üks. Ja kui seda ei suudeta korralikult ära lahendada, siis kõik järgmised sammud ei saa lihtsalt juhtuda,» lausus Varblane. Ta täpsustas, et kui Euroopa riigid koroonaviiruse ettekäändel või populistliku surve all tegid samme, mis panevad kaubanduse täielikult seisma, siis see hävitab samamoodi nende riikide enda majanduse.