K, 6.07.2022
Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Suuname raha kohalikku ajakirjandusse
Mari-Liis Rüütsalu. Foto: Peeter Langovits
Kuku Raadio
Suuname raha kohalikku ajakirjandusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3

Kriisisituatsioon tähendab ajakirjanduse jaoks, et lugejate huvi on hüppeliselt kasvanud ja usaldusväärse informatsiooni edastamine on ülivajalik, kuid reklaamiraha on ära kukkunud. Nendes tingimustes on meediaettevõtete liit teinud valitsusele rea ettepanekuid, mida Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» selgitas Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu. 

«Meedialiidus käib kibe töö selle nimel, et me ikkagi suudaksime olla valitsusele praeguses olukorras hea partner,» ütles Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu. Ta tõi välja, et ajakirjandus on pakkunud valitsusele kommunikatsiooniabi. Eesti meedial on olemas nii katvus kui võimekus teha kolmes keeles kommunikatsiooni, kui riigil on seda vaja. 

«Kuna on tunnistatud, et erakordsetel aegadel on ajakirjanduse roll äärmiselt oluline, siis oleme pöördunud teatud punktidega valitsuse poole, et me saaksime leevendust hetkesituatsioonile,» selgitas Rüütsalu. 

Väino Koorberg luges ette, et meedialiit on palunud intressivaba maksepuhkust väljaannetele ja avaliku sektori reklaamiraha suunamist Eesti meediasse, mitte Facebooki ja Google'isse. Sellele lisaks on palutud, et omavalitsuste reklaamitegevus läheks maakonnalehtedesse. Need on väikesed lehed, mis reklaamiraha ärakukkumisest saavad suure löögi, aga mis tugevasti kogukonna eest hoolt kannavad. Samuti küsib meedialiit digitellimustele pabertellimustega võrreldavat käibemaksumäära.  

Rüütsalu sõnas, et osa nendest teemadest on juba vanad. Näiteks digitellimuste senise 20-protsendise käibemaksumäära alandamine 9 protsendile, mis on meedialiidus olnud laua peal juba üle aasta. Koorberg täiendas, et kui kultuuriminister on ettepanekut toetanud, siis rahandusminister ei ole kaasa tulnud. 

«Rahandusministeerium mulle teadaolevalt näeb seda nii, et me justkui tooks sisse erisusi. Aga mina näen seda nii, et me hoopis ühtlustame,» lausus Rüütsalu ja küsis, miks peaks digitellimustel olema pabertellimustega erinev käibemaksumäär.

Rüütsalu tõi välja, et kui Google ja Facebook maksid 2018. aastal Eestisse 5 miljonit eurot makse, siis Eesti meediaettevõtted tegid seda 26 miljoni euro ulatuses. «Kõlab ju mõistliku ideena, et me suuname avaliku raha kohalikesse meediakanalitesse, kui me maksu ei julge küsida.»

Rein Lang tõdes, et üleskutsena on see täpselt omal kohal. Ta avaldas lootust, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused reageerivad positiivselt. 

«Ma loodan tõesti, et see (kriis) kestab ajutiselt. Kui see kestab pikemalt kui kolm kuud, siis tuleb hakata vaatama, kuidas välja tulla nii, et inimesed ja tooted võimalikult vähe kannataks,» sõnas Rüütsalu. 

Märksõnad
Tagasi üles