Koroonaviiruse levik püstitab Põhja-Korea diktaatori ette uue mure: kuidas võidelda vastasega, mis ei allu ähvardustele. Režiimi kukkumist on hetkel siiski vara ennustada, ütles poliitikavaatleja Erki Loigom Kuku raadio saates «Välismääraja».
Koroonakriisi tõttu on Põhja-Korea füüsiline isolatsioon süvenenud. Põhja-Korea väidab, et neil pole ühtegi koroonajuhtumit, tegelikke andmeid pole teada. Erki Loigom tõi võrdluseks, et nüüd näeme, mida sanktsioonid võiksid teha, kui nad päriselt toimiks: piir on kinni ning meetmed nii Põhja-Korea ja Hiina pool on karmistunud. Piiridele on toodud lisasõjaväge, selja tagant tapmine on Loigomi sõnul tõsiasi. Kütuse ja toiduainete hinnad on kasvanud, mida varasemalt sanktsioonid ei ole kuidagi mõjutanud. «See on tõsine märk,» ütles Loigom.
Saatejuht Hannes Hanso küsis sellepeale, kui palju varasemalt inimesi Põhja-Koreas käis. Loigom tõi välja, et turism Hiinast on varasematel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning esimest korda on turismist saanud režiimi jaoks ka rahamasin. «Eelmisel aastal käis riigis ligi pool miljonit hiinlast. See on väga suur number,» ütles Loigom. «Lääne inimesi on seal alati käinud vahemikus 5000-20 000. Neid on väga lihtne lugeda, turismibürood peavad arvet.»
Loigom kirjeldas, kuidas Hiina ettevõtted korraldavad ühepäevaseid tuure Põhja-Koreas, kuhu huvilisi viiakse busside kaupa. Lisaks sellele töötavad ka abiorganisatsioonid, kuid sanktsioonide tõttu on 200 organisatsioonist saanud umbes 20.
Viiruse vaates on alatoituvus ja toidulaua kasinus suureks ohuteguriks, kui peaks tekkima kohalik nakatumiskolle. Probleemiks on ka üldise meditsiinisüsteemi halb olukord.
Loigom ei julge pakkuda, kas koroonaviirus võiks olla ohuks režiimi püsivusele, aga Kim Jong-Uni jaoks on olukord selgelt uus. «See on asi, millega ta sõdida ei oska, mida ta ähvardada ei oska, kontrollida ei oska,» kirjeldas poliitikavaatleja.
«Kogu võti on ju selles, kui hästi inimesed ennast riigis tunnevad majandusliku heaolu vaates,» ütles Loigom. Varasemalt oli valitsus natukene lubanud kohalikku äritegevust. Nüüd on nende jaoks mureks, kui palju nad saavad piirata, ilma et elanikkonna seas leviks laialdane rahulolematus. Linnu Hiina piiri ääres on karantiini pandud, turgusid kontrollitakse, ei lubata äritegevust. «See on koht, kus võib plahvatus tekkida ja kohapealsed rahutused.»