Evelyn Kaldoja: Poola-suurune tsiviil-Suwałki

Evelyn Kaldoja Foto: Eero Vabamägi

Need olid kaks neljapäeva pärastlõunal Krakówi kontaktilt saabunud privaatset Twitteri-sõnumit, mis kinnitasid mulle, et poolakeelse pöördumisega Postimehe esikaas oli väga hea idee.

Esimeses oli viide meie esikaane pildiga Twitteri-postitusele, mille oli teinud maineka poola väljaande ajakirjanik: «Eestlased on kannatuse kaotanud. Eesti suurima ajalehe apellatsioon Poola valitsusele.»

Teises tuttav kurvastas, et nii läinud on, ning arvas, et nende valitsus on lihtsalt improviseerinud, nagu teevad praeguste asjaolude juures kõik teisedki. «Kas seda merelt praamidega transporti jätkuvalt kaalutakse või oli see algusest peale libauudis?» päris ta.

Kui enne olin lihtsalt abstraktselt hätta sattunud kaasmaalaste ja neid kehvast seisust päästa püüdvate Eesti ametnike poolel, siis see oli minu hetk vihastuda.

Järgmiste minutite vältel piiksus poolaka telefon ilmselt järjepanu. Sest ma lihtsalt pidin vastu kirjutama, et kõik küll improviseerivad, aga näiteks Baltimaad tulid piire sulgedes kohe selle peale, et tagada naabrite transiit koju. Ja et tema valitsus andis minu valitsusele lubaduse ja siis vedas meid alt. Ja et Saksa praamid pole mingi libauudis, vaid esimene on juba teel ja nüüd avatakse ajutine liin, sest poolakad on näidanud, et neid ei saa usaldada.

Pigem tuleb Poolasse suhtuda kui sõpra, kellega meid seob palju, ent kes kriitilisel hetkel kaotas pea.

Mul on väga hea meel, kui tänu Postimehele sai Poolas vähemalt natuke avalikumaks, et nad astusid paanikahoos baltlastele varbale ja jäid sinna seisma nii, et meie inimestel oli raske. Et «paha Brüssel» Ursula von der Leyeni isikus pöördus nende peaministri poole selle pärast, et nad reaalselt vedasid lähedasi liitlasi alt.

Aga me ei saa jääda viha pidama. Pigem tuleb Poolasse suhtuda kui sõpra, kellega meid seob palju, ent kes kriitilisel hetkel kaotas pea. Samasugust peakaotust oli üle Euroopa – alles nüüd hakkab solidaarsus tasapisi taastuma ning näiteks Saksamaa võtab ülekoormatud Prantsuse haiglatest patsiente enda juurde.

See koroonakriisi episood näitab, et sidemeid ja mõistmist meile sõjalise julgeoleku mõttes üliolulise Poolaga tuleb senisest veelgi suurema innukusega kasvatada. Välistamaks, et mingil teisel hetkel poleks meil Suwałki maakitsuse probleemi asemel mure sellepärast, et terve Poola on kabuhirmust kontaktivõimetu.