/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/09/19/75966t1ha3c6.jpg)
Unustuste liiva vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me püüame minevikutolmu pühkida kollektiivse unustuse vaiba serva alla, ei aita me sellega kaasa leppimusele ega parema tuleviku sünnile,» ütles president Lennart Meri 1999. aasta jaanuaris tervituseks Rahvusvahelise Inimsusevastase Kuritegude Uurimise Eesti komisjoni liikmetele. «Me rajaksime oma kodu liivale, kui vaatame minevikust mööda, sest siis me vaatame mööda ka tulevikust.»
Oma juhi Max Jakobsoni nime järgi tuntud autoriteetne komisjon on nüüdseks töö lõpetanud ning viimased uurimistulemused jõuavad rahva ette: kolmapäeval avaldati viimane raport teise Nõukogude okupatsiooni kohta, peagi ilmub järjekordne mahukas raamatuköide. See on põhjalik ja kiretu register võõrvõimude poolt Eestis sooritatud inimsusevastastest kuritegudest ja ka lihtsalt kuritegudest.
Kuid traagilise 20. sajandi uurimine pole kaugeltki veel lõppenud, tegelikult on see alles algusjärgus. Inimsusevastased kuriteod lakkasid Eestis küll Stalini surma järel, kuid repressioonid jätkusid kuni 1991. aastani. Need hilisema perioodi sündmused vajavad edasist põhjalikku uurimist, toonitas ka komisjon oma lõppsõnas.