Täna küll ei julge protsendi täpsusega ennustada, milline saab olema koroonaviiruse majanduslik mõju Eestile, ütles Eesti Panga president Madis Müller Kuku raadio saates «Nädala tegija». Üsna kindlalt arvab ta siiski, et 2020. aasta peale tervikuna tuleb majanduslangus.
Eesti Pangal on plaan järgmise nädala jooksul välja pakkuda eri stsenaariume, sõltuvalt eriolukorras kehtestatud tingimuste pikkusest.
Müller tõi välja, kui esmane roll kriisi lahendamisel on tervishoiusüsteemil ja valitsustel, siis keskpangad saavad olla taustal toeks ning hoolitseda selle eest, et finantssüsteem koos püsiks. Mõningaid pingeid on juba olnud: valitsuste võlakirjade intressid on tõusma hakanud, sealhulgas ka kõige turvalisemaks peetud riikide võlakirjad, näiteks Saksamaa.
Euroopa keskpangad on pakkunud kommertspankadele võimalust odavalt raha laenata. Sellel nädalal tehti otsus suurendada keskpankade varaostuprogrammi ehk nad suunavad majandusse täiendavat raha selle kaudu, et ostetakse suures mahus võlakirju. Sellega parandatakse rahastamistingimusi majandusele, ütles Müller.
Mülleri sõnul on mõistetav, kuigi kahetsusväärne, et inimestele on pandud liikumispiirangud nii riikide sees kui ka vahel. «Tähtis on tõesti hoolitseda, et kaupade liiklus ei katkeks. Sest see annaks tõesti lõpliku löögi erinevate riikide majandustele,» ütles ta. «Kindlasti peame vaatama, et kõik meditsiini jaoks vajalikud vahendid ja ravimid jõuaksid sinna, kus on abivajajad. Selles mõttes riikidevaheline koostöö on kindlasti tähtis.»
Eile õhtul tutvustas valitsus päästepaketti eriolukorrast pihta saanud ettevõtete toetuseks. Mülleri hinnangul on valminud kava veel piisavalt uus, et jõuame veel näha, kuidas see toimima hakkab ja millised nüansid vajavad veel läbi rääkimist. «Aga üldiselt minule tundub ka, et Eesti valitsus on viimase nädala jooksul väga operatiivselt tegutsenud. Majanduse toetamise pakett, mis eile kokku sai pandud, sisaldab kõiki õigeid komponente,» ütles ta.
«Ühelt poolt tuleb hoolitseda selle eest, et ettevõtted ei satuks liiga suurtesse raskustesse. Et meil ei tuleks pankrotilainet, mille tõttu inimesed töö kaotavad. Selle jaoks on mõistlik pakkuda erinevaid käendusi, vaadata, et ei jäädaks liiga suurtesse raskustesse oma seniste laenude ja kohustuste katmisega. Teisalt ka, kui on ettevõtetel käibed ära kukkunud, et saaks lühiajalist laenu vajadusel juurde,» kirjeldas Müller päästepaketi eesmärki.
Ta lisas, et ootamatult sissetuleku kaotanud inimesed võivad vajada rohkem tuge, kui senine töötuskindlustus ja muud valitsuse tugisüsteemid on seni pakkunud. Need mõlemad komponendid olid päästepaketis olemas.