Mart Luik: kuidas Tallinn Birgitta nunnad Pirita kloostrivaremete aia taha tõstis

Foto: Mart Luik

Tallinna linn ja Eesti riik näitavad ennast sõnamurdliku ja ebamoraalsena, võttes pärast ligi 20-aastast koostööd Pirita kloostri varemed Birgitta ordu nunnade käest ära, kirjutab Tallinna linnavolikogu aseesimees Mart Luik (Isamaa).

Pärast ligi 20 aastat tõrgeteta toiminud koostööd Birgitta Ordu kloostriga Pirita kloostri varemete alal otsustas linnaosavalitsus ordu nüüd territooriumilt välja tõsta. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi kaasosalusel toimuv mitte ainult ei kahjusta Eesti Vabariigi ja Püha Tooli suhteid, vaid näitab Tallinna linnavalitsust ka sõnamurdliku osapoolena. 

Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Eestis ja Pirita linnaosa koostöö ulatub 2011. aastasse, kui nad sõlmisid kümneaastase koostöölepingu, millega anti Pirita kloostri varemed ordu valdusesse, kes kohustus varemeid ja territooriumi heaperemehelikult hooldama ning seda turismihooajal külastajatele avatuna hoidma. Lepiti ka kokku, et kloostris toimuvad üritused ning linnaosal oli õigus kloostri müüride vahel oma üritusi tasuta korraldada. 2011. aastal pikendas toonane linnaosavanem Tiit Terik koostöölepingut viie aasta võrra. Koostöö toimis tõrgeteta ja võib-olla seetõttu ununes 2016. aastal tolleaegsel linnaosavanemal Tõnis Möldril lepingu pikendamine, kuid Ordu hoolitses Pirita kloostri eest samadel alustel kuni tänavu talveni. Tõenäoliselt nii mõnigi jurist hindaks olukorda nõnda, et kuivõrd osapooled tegutsesid alates 2016. aastast samadel alustel varasema lepinguga, loetakse seega leping pikendatuks.

Nüüd aga teatasid abilinnapea Klandorf ja Pirita uus linnaosavanem Tõnis Liinat, et Tallinn ei kavatse pikka koostööd jätkata, vaid võtab kloostri varemed 1. aprillist enda valdusse tagasi. Seejuures ei kõhelnud Liinat ajalehe Pealinn veergudel väitmast, et ordu ise soovis senisest koostööst ja kloostri varemete hooldamisest loobuda. Kloostri ülema ema Vimala sõnul see tõele ei vasta ja nad sooviksid jätkata nagu seni, veelgi enam, ema Vimala ja kloostri taastamise eestvedaja Lagle Parek olid valmis ka lepingu sätteid muutma, kui linnal on konkreetseid lisatingimusi.