Pilt on illustreeriv.

FOTO: Mourad Allili / SIPA / Scanpix

Kuidas viiruse kahjud minimaalsed hoida? Nii inimelude hoidmise kui majanduse uuesti käima saamise mõttes. Postimees ja teaduste akadeemia kutsusid ideede vahetamiseks kokku nõukoja, mille esimene veebi-kohtumine toimus neljapäeva (19.03) hommikul.

Esitan kokkuvõtlikult mõned arutluse all olnud mõtted:

• Kiirelt tuleb tähelepanu pöörata juba olemasolevatele ja kättesaadavatele ravimitele, mis võivad vähemalt osaliselt kaitsta inimese organismi koroonaviiruse rünnaku eest.

• Massiline testimine on vajalik, et olukorrast aru saada. Seda rõhutab WHO: kui ei tea, millega või kellega võitled, oled nagu pime tuletõrjuja. Liikumispiirangud on efektiivne viis viiruse leviku tõkestamiseks, aga kui isoleerimise kaudu võime võita lahingu, siis pikas perspektiivis pigem kaotame sõja. Miljardi dollari küsimus: millal tuleb vaktsiin või omandab inimestest vajalik hulk (ca 2/3) immuunsuse mingil muul moel? Alles siis on sõda võidetud.

• Euroopa ühtsus nii kriisi ajal kui selle järel on väga oluline ja Poola pretsedent on ülimalt ohtlik. Komponentide, varuosade jms tarneahelad katkevad, mis teeb majanduse haavatavaks.

• Kui kaubad ei liigu, siis ei saa me osta ei viiruse teste ega muud hädatarvilikku. Me sõltume kaubandusest.

• Üleilmsed kaubandusahelad tõenäoliselt lagunevad, sest koordinatsiooniriskid fragmenteeruvas maailmas on liiga suured. Tarneahelad muutuvad globaalsetest regionaalseteks ning Eesti ettevõtted on juba saanud tööpakkumisi, mida varem täitsid kaugete maade tööstused.

• Tuleb jälgida, kuidas Hiina majanduslikus mõttes kriisist väljub ja liikumist taastab; Jaapan, Singapur ja Korea, kes on viiruse tõkestamisega paremini hakkama saanud on ka paremal lähtepositsioonil kaubanduse taastamiseks.

• Viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest loobumine on ka Euroopas keerukas, sest pandeemia annab populistlike parteide argumentidele tuge; pingeväli illiberaalse ja demokraatliku maailma vahel tugevneb.

• Pandeemia ajaks linnadest maale minemisel võivad olla ootamatud efektid: tiheasustusega piirkondadest maale pagejad peavad olema eriti ettevaatlikud, et mitte tekitada kohalikke haiguse leviku koldeid.

Nõukoja koosolemisel osalesid: akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Tiit Tammaru, professor Jaan Kalda ning Postimehe ajakirjanikud.