Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Poola suursaadik: koroonaepideemia tõttu kannatavad nii Poola kui Eesti (9)

Copy
Veokite ummik A4 kiirteel 40km kaugusel Saksa-Poola piirist Bautzeni lähedal.
Veokite ummik A4 kiirteel 40km kaugusel Saksa-Poola piirist Bautzeni lähedal. Foto: JENS SCHLUETER/AFP

Poola suursaadiku Eestis Grzegorz Kozłowski kinnitusel on Poola ja Eesti hoolimata koroonakriisis tekkinud probleemidele endiselt lähedased relvavennad ning Poola otsib lahendusi koroonaepideemia piirangutes transiidikoridoride loomiseks. Suursaadik saatis pöördumise vastuseks neljapäevase Postimehe esilehel avaldatud reklaamile, milles Postimees palus Poola valitsusel lasta Eesti inimestel naasta piiranguteta koju läbi Poola.

Postimees avaldab suursaadiku pöördumise täismahus:

Tallinn, 19.03.2020

Embassy of the Republic of Poland

Suursaadik Grzegorz Kozłowski
Suursaadik Grzegorz Kozłowski Foto:  Poola saatkond

Poola ja Eesti on teineteisele lähimad liitlased. Näeme sarnaseid prioriteete poliitilises ja sõjalises valdkonnas, reageerides vastavalt NATO kaitse- ning heidutusvõimekuste tugevdamisega ning rõhutades alliansi võtmefunktsiooni – kollektiivkaitse tähtsust. Meid seovad ühised kogemused ajaloost, mis on vorminud meie teadvust selle kohta, et eksisteerib võimalik oht kaotada hindamatu väärtus, milleks on vabadus. Nii kahe maailmasõja vaheline aeg kui ka lähiajalugu kinnitavad seda, et mõlemad meie rahvad tunnetavad huvide sarnasust ning ühiseid väärtusi. Poola ei unusta iialgi Eesti poolt vastu võetud vaprat kangelaslikku otsust 1939. a. septembris, mil Poola allveelaev Orzeł põgenes Saksamaa rünnaku surve eest. Meil ei ole praegu ega saa ka edaspidi olema kahtlusi Poola ja Eesti relvavendluse suhtes – nii NATO kui kahepoolsete suhete raames. Selle parimaks näiteks on praegu Balti riikide õhuturbemissioonil Eesti õhuruumi valvavad Poola õhuväed.

Olen veendunud, et Poola ja Eesti liitlassuhte vundamendid on kestvad vaatamata sellele, et tuleb ette kriise regionaalsel või ka globaalsel skaalal. Selliseks kriisiks on näiteks koroonaepideemia, mille ajal nõuab mure ühiskonna turvalisuse ja heaolu eest paljude mittestandardsete sammude ettevõtmist. Kannatajaiks on ühiskonnad kogu maailmas, sealhulgas Poolas ja Eestis. Ootus, et nii laiaulatusliku kriisi tõttu saaks kõik toimida veatult ilma muutusteta, on illusioon.

Lähtudes solidaarsuse põhimõttest, võttis Poola vastu otsuse, et võimaldada Eesti ning teiste Balti riikide kodanike jaoks transiiti vaatamata epideemiaohu tõttu sisseviidud ning eelkõige Poola ühiskonda puudutavatele keeldudele. Viimase vähem kui ööpäeva jooksul saadi koostöös meie Balti partneritega kokku vajalik info, hindamaks läbiviidava aktsiooni vajalikku ulatust. Viimase otsuse kohaselt korraldatakse kuus transiitkonvoid, kokku 120 sõidukiga (bussid ja mikrobussid), pannakse Frankfurdist Oderi ääres sõitma erirong kuni Vilniuseni ning võimaldatakse praamiliiklus Sassnitzi ja Klaipeda vahel. Tuleb tunnistada, et Poola täitis oma kohuse, kindlustades transiidivõimaluse umbes 1500 isiku ja 280 sõiduki jaoks. Praegu on seda võimalust kasutanud 695 inimest ja 213 sõidukit. Võtame ette uusi samme kriisi lõplikuks lahendamiseks.

Evakueerimisaktsiooni kulgemine võis esile kutsuda teravaid emotsioone, mis niisugust tüüpi kriisiolukordadega tavaliselt kaasas käivad. Oleme sellest teadlikud ning püüame edaspidi teha omalt poolt kõik, niipalju kui objektiivsed tingimused seda võimaldavad, et viia need operatsioonid läbi nii hästi kui vähegi võimalik. Hoiame pidevalt kontakti Eesti võimudega, püüdes probleeme jooksvalt lahendada. Usun sügavalt seda, et pikas perspektiivis saame sedatüüpi kriisidest, nagu hetkel on koroonaepideemia, teha vajalikud järeldused, mis aitaksid kaasa meie liitlassuhete tugevnemisele.

Grzegorz Kozłowski, Poola suursaadik Eestis

Tagasi üles