Neeme Raud. Siin ⟩ Õppetund Jaapanist praeguses kriisis – tähelepanu ülimale puhtusele ja hügieenile

Jaapanlasi on praeguses koroonakriisi aidanud ilmselt ka nende ülim puhtusearmastus, märkis KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» laupäeval Tokyos intervjuu andnud seal elav majandus-analüütik Oliver Ait.

«Välismaalased, kes Jaapanisse tulevad vaatavad, et oi, tänavad on nii puhtad,» rääkis Ait. «Aga see tegelikult puudutab ka isiklikku hügieeni. Ja siin ringi käies – poodides või ka rongijaamas – iga nurga peal on olemas käte desinfitseerimise vahendid. Ja on olnud olemas ka enne praegust koroonakriisi, ehkki nüüd on käte puhastamise võimalusi kõikjal lisatud.»

Sama lugu on näomaskidega – Jaapanis on nende kandmine ka mitte kriisiaegadel rahvarohketes kohtades üsna tavaline. Seega, paljud, kes nüüd maskid ette panevad, ei näe selles midagi erilist. Kuigi kogu Jaapan maskides siiski ringi ei liigu.

Ait tõi võrdluse, et erinevalt itaallasest tuleb jaapanlastel väga harva ette, et avalikus ruumis teineteist kuidagi puudutatakse. Seda isegi niivõrd rahvarohketest paikades nagu metroo.

«Ja korraks selle puhtuse juurde tagasi tulles. Kui mõelda SARSile, eelmisele suurele hirmutanud viirusele Aasias, siis Hiinas ju algasid kohe selle levima hakkamise järel üleriiklikud kampaaniad, et maha sülitada ei tohi ja armastame puhtust jne. Jaapanis midagi sellist ei olnud, ta paistabki just selle poolest silma, et ta ongi üldiselt suhteliselt puhas riik,» rääkis Ait.

Ait ei oska küll öelda, kas jaapanlaste igapäevaellu kuuluva puhtusearmastuse ning distantsi – omaenese ruumi – hoidmisega võib põhjendada ka seda, et koroonasurmasid on riigis suhteliselt vähe (teisipäevase seisuga 35), ehkki Jaapan on koroona-ohuga elanud juba üle kahe kuu ja riigis on vananev elanikkond, seega riskirühmas olijaid on palju.

Samas on Jaapani puhul huvitav seegi, et riigis ei ole seni kehtestatud eriolukorda, kuigi peaminister Shinzo Abe sai selleks eelmisel reedel parlamendilt õiguse.

Ait põhjendab Jaapanis valitsevat teatavat rahulikkust ka sellega, et riigis, mida loodusjõud – ja ka viirused – on korduvalt räsinud, ei reageerita üle.

«Jaapanis on ju üleüldiselt palju katastroofe. Ma ei oska öelda kas see on inimesi harjutanud nendega toime tulema või mitte, aga ma ütleksin, et kui Jaapanis toimub suurem maavärin, siis ma saan rohkem murelikke sõnumeid oma välismaalastest sõpradelt, jaapanlased võtavad seda kui elu osa,» ütles Ait.

Nii on ka koroonaga. «Nii et kuni nüüdsete paaniliste reaktsioonideni Euroopas ja USAs, nähti Jaapanis seda kui üht järjekordset probleemi haigusega – meeles on ju ka SARS, mitte kui midagi üli-erakorralist,» mõtiskles Ait.

Pikemat intervjuud Oliver Aitiga koroonakriisile reageerimisest Jaapanis saab kuulata Neeme Raua 14. märtsi saate teisest tunnist.