Mullune aasta möödus Euroopa võlakriisile lahenduste otsimise tähe all. Mure euro, majanduse ja Euroopa tuleviku pärast varjutas üsna edukalt sellegi, et Eesti enda majandus kasvas viimaste aegade kõige hoogsamas tempos.
Anvar Samost: 2012 – aeg jälgida Ameerikat
5. jaanuar 2012, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleme aastaga Euroopa Liidu toimimise asjus palju targemaks saanud. Ei usu, et paljudel Eesti otsustajatel nüüd saksakeelsed ajaloo- ja poliitikateosed öökapi peal seisavad, aga Briti ajakirjanduse Euroopa analüüsi harjuti mullu juba kindlasti lugema suure annuse ennetava allikakriitilisusega. Harjunud oleme ka sellega, et USA vaatab Euroopa asju distantsilt.
President Barack Obama, kelle valimist paljud eurooplased kolme aasta eest suure vaimustusega toetasid, ei ületanud võlakriisi taustal siinpool Atlandi ookeani just liiga tihti ja nähtavalt uudiskünnist.
Ameerika Ühendriikide taandumine meie vaateväljast ei tähenda siiski, et maailma suurim majandus ja vabaduse kants ise käed rüpes istuks. Euroopa võlakriis ja selle lahendamise käik jääb loomulikult ameeriklastele kaugeks. Samas näitab statistika, et USA hakkab lõpuks ise 2008. aasta kriisi mõjudest üle saama.
Viimane positiivsetest signaalidest tuli eelmisel nädalal, kui tööturuamet teatas, et uusi töötuid on lisandunud viimase kolme aasta kõige väiksem arv. Ei ole liialdus öelda, et USA välispoliitika keskendub üha enam Aasiale ja Vaikse ookeani regioonile.
Ühendriikide jaoks põimuvad selles regioonis olulised majanduslikud ja julgeolekuhuvid. Walter Russel Mead võrdles hiljuti USA Aasia poliitika mõju koguni Marshalli plaani ja NATO mõjuga 1950ndate aastate Euroopale. Mida see siis endast kujutab? Kokkuvõtlikult pakub USA Aasia riikidele võimalust rikastuda, osaledes piiranguteta rahvusvahelises kaubavahetuses.
Vastutasuks vabakaubanduse reeglite täitmise eest saavad riigid nagu India, Vietnam, Hiina ja Indoneesia arendada oma majandust, eriti tööstust. Kaubavahetusse integreeritud riigid on üha enam huvitatud turvalisest juurdepääsust toorainetele ja kapitalile, mida mereteid kontrollides suudab tagada USA.
Novembris avaldas Obama plaani, mille järgi suurendatakse märkimisväärselt USA sõjaväelaste arvu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, saates Austraalia põhjarannikul Darwinis asuvasse de facto sõjaväebaasi tuhandeid merejalaväelasi. See on selge signaal Hiinale ning tema ülemvõimu kartvatele Aasia naabritele.
Meil tasub seda kõike Euroopas toimuva kõrval senisest hoolsamalt jälgida. Teisipäeval algasid Iowa eelvalimistega USAs presidendivalimised, mille tulemustest sõltub endiselt väga palju ka väljaspool Ühendriike.