Üks mu Krakowi sõber küsis, kas olen kuulnud põrutavaid uudiseid Soomest. «Ei,» vastasin mina. «Talvetormis murdunud jõulukuusk purustas Helsingi raekoja.» Enne kui ma jõudsin palli tema väljakupoolele tagasi lüüa, jätkas teine poolakast sõber: «Jah, ja pororakend sõitis Helsingi peatänaval tihedas lumesajus otsa metsnikule, kes parandas parasjagu tormikahjustusi.»
Naersime mõnuga. Huumor oligi 1981. aasta talvel üks vähestest asjadest, millest Poolas puudust polnud.
Selle talve tormid pole soomlastele eriti nalja teinud. Jõulukuu 26. päeval möllanud maru viis elektri sadadelt tuhandetelt soomlastelt. Veel praegugi, mil selle talve kõige hullemast tormist on möödas kümmekond päeva, on tuhanded Soome kodud ilma elektrita.
See talv on olnud üpris eriline. Käes on juba jaanuar, aga Helsingi inimeste rõdudel õitsevad ikka veel pelargoonid. Vast on kliimamuutuse-jutus iva. Detsember oli Soomes ebatavaliselt leebe ja öeldakse, et terve eelmine aasta oli keskmisest umbes kaks kraadi soojem, kusjuures eriti soe aasta oli Lapimaal. Seda statistikateadmist poleks puhtalt tavainimese kogemusele toetudes osanud oletada, sest meenub, kui kõrged lumehanged katsid eelmisel talvel kogu Lõuna-Soomet.
Mõistagi arutletakse Soomes ka selle üle, miks Rootsis, kus torm oli karmim, pole tagajärjed nii hullud kui Soomes. Peamine põhjus on see, et Rootsis on maakaablite paigaldamisega kaugemale jõutud. Nüüd nõutakse Soomes, et maakaablite ehitust kiirendataks. Kõik see muidugi maksab palju. On päevselge, et kui jaotusvõrgu töökindlust parandatakse, siis tarbijad maksavad selle kinni kõrgema elektrihinnana.
Samas pole elektrikatkestuste tõttu kannatanutel mingeid suuri hüvitisi loota. Tarbijatele on lubatud maksimaalselt 700 euro suurust hüvitist sõltumata sellest, millise energiafirma klient ta on. Nende jaoks, kes peavad juba teist nädalat ilma elektrita olema, ei pruugi see kaugeltki kahjusid katta.
Energiafirma Fortum on börsiettevõte, mille aktsiatest kuulub Soome riigile tubli 50 protsenti. Aastate eest, kui Fortumi juhid said miljonitesse eurodesse ulatuvat niinimetatud tulemuspreemiat, tajusid paljud soomlased seda kui suurt ebaõiglust. Kriitikud ütlesid, et Fortumi heade majandustulemuste põhjus polnud juhtide eriline andekus, vaid pigem energia kõrge turuhind ja soodsad ilmaolud.
Majandusminister Jyri Häkämies on lubanud tegutseda, et maakaablite ehitus saaks suurema hoo, ning kuuldavasti kaalutakse ka tarbijatele makstavate hüvitiste tõstmist. Praegu on asjakorraldus selline, et enam kui 12 tundi kestnud elektrikatkestuse eest makstakse Soomes tarbijale automaatselt hüvitist, aga summad pole suured.
Seda lugu kirjutades kuulan raadiouudiseid, kus räägitakse, et uus lumetorm on viinud elektriühenduse tuhandetelt Lõuna-Soome kodumajapidamistelt. Samas väidetakse, et lume tekitatud elektrikatkestused suudetakse parandada palju kiiremini kui eelmise kõva tormituule tekitatud kahjud.
Selguse huvides olgu öeldud, et elektrikatkestuste tõttu on Soomes kannatanud teistegi firmade, mitte ainult Fortumi kliendid. Samad mured on ka Vattenfalli klientidel.
Selle talve erakordsus on niisiis Soomet ootamatult tabanud. Veel mõni aasta tagasi kirjutati lehtedes tihtipeale, et talv tuli Soome riigiraudteele (VR) ootamatult. Rongid kippusid hilinema, kui termomeeter näitas veidigi nullist madalamat temperatuuri.
Juba mitu aastat pole enam nii kirjutatud, sest VRi rongid hilinevad aastaajast sõltumata. Tundub, et VRil on tänapäeval samad neli põhivaenlast, mis omal ajal olid Nõukogude Liidu põllumajandusel: kevad, suvi, sügis ja talv.
Hoolimata tormituultest head alanud aastat!