Randpere kardab, et Eesti jäetakse üksi

Valdo Randpere Foto: Sander Ilvest

Riigikogulane Valdo Randpere (Ref) kirjutas sotsiaalmeedias, et kuigi Eesti arusaam on olnud – ei kunagi enam üksi, kipume me praegu siiski üksi jääma.

«Maailma riigid on valinud täiesti erinevad teed koroonaviirusega tegelemiseks. Eesti on valinud kõige sulgemise alternatiivi lootuses sellega viiruse levik peatada. Rootsis usutakse, et targem on eesmärgiks võtta, et võimalikult paljud põeksid viiruse läbi, et rahvas saavutaks nn. grupiimmuniteedi. Kogemused näitavad, et kui kusagil üle 60% inimestest on saavutanud immuniteedi läbi viiruse põdemise või vaktsiini, pidurdub viiruse levik iseenesest. Rootsi teadlased usuvad, et viiruse levik pidurdub suve saabudes, aga saab uue hoo sisse sügisel. Valitud strateegia peakski andma võimalikult paljudele rootslastele immuniteedi sügiseks. Praegu proovitakse viiruse leviku tempot venitada pikema aja peale ja samal ajal vältida raskeid haigestumisi. See annab tervishoiusüsteemile võimaluse kaitsta riskigruppi kuuluvaid vanemaid ja muid haigusi põdevaid inimesi. Rootsis ei suleta koole ega ettevõtteid/asutusi, keelatud on vaid suured rahvakogunemised. Eeldatakse, et haiged inimesed on piisavalt mõistlikult ja jäävad koju, kui neil esinevad haiguse sümptomid,» kirjutas Randpere Facebookis.

«Mina ei oska öelda, kumb valik on õige – kõik lukku või pikas perspektiivis immuunsus. Mind üllatab, et ei EL-is laiemalt, ega ka lähimate naabrite vahel pole tunda mingit koostööd ega meetmete koordineerimist. Hea või pigem halb näide – Taani sulges oma piirid. Taani terviseamet ütles uudist teatavaks tehes enam-vähem otsesõnu, et teadlased sellest otsusest kasu ei näe ja et meede on poliitiline. Selle otsusega suleti ka näiteks sild Rootsi ja Taani vahel, mis on veel intensiivsem majandusliku ühtekuulumise sümbol kui Soome ja Eesti vaheline tööjõu liikumine,» lisas ta.

«Eesti arusaam on siiani olnud – ei kunagi enam üksi. Praegu me hakkame kuidagi väga üksi jääma. Olukorras, kus EL tervikuna ei näita erilist võimekust koostööks, oleks lootnud ja eeldanud, et me vähemalt lähinaabritega suudaks koordineerida oma tegemisi. Jagada muret, teadmisi ja ressursse. Praegu oleme kahe nädalaga põrutanud hanerasva määrimisest apokalüpsise eelsesse seisundisse ja meie pikk plaan on umbes kolm tundi pikk. Mulle tundub, et hullem kui viirus ise, on selle kõrvalmõjud – majanduslangus ja paanika. Ehk nagu ütles üks rootsi viroloog: «Meil kõigil - või peaaegu kõigil – on tulevik ka pärast koroona viirust. Kui me laseme end vedada liiga sügavasse pessimismi ja muresse, saab see tulevik olema paraku väga igav»,» kirjutas poliitik.