Koroonaviiruse levikuga kaasneb tagasilöök maailma majanduses, mis mõnes riigis viib majanduslanguseni, ütles Raivo Vare Kuku raadio saates «Välismääraja». Nõudluse taastamine võtab seekord kauem aega, sest tarneahelate tõttu on katkestatud pakkumine ja ettevõtted ei saa ladusid täis toota, kirjeldas Peeter Luikmel.
«Küsimus ei olegi selles, kui palju kukuti, vaid kui kiiresti kukuti,» ütles vaatleja Raivo Vare, viidates USA väärtpaberituru vabalangusele eelmisel nädalal. See oli ajaloos teine kukkumine, esimesel kohal on 1929. aasta majanduskriisi must esmaspäev. 2008. aasta Lehman Brothersi kriisi ajal nii kiiret ja nii suurt kukkumist ei olnud.
«Ameeriklased on toonud välja võrdluse, et suure depressiooni ajal 1929. aastal oli sama suur kukkumine kümne nädalaga, Lehman Brothersi puhul 28 nädalaga ja siin on võrreldav kukkumine ja natuke seda isegi ületav kukkumine toimunud ainult nelja nädalaga,» märkis Vare.
Vare võrdles veel, et Suurbritannia väärtpaberituru statistika ulatub aastani 1709. Sellest ajast saadik on üks kord olnud pilt mustem: Lõunamere mulli ajal 1720. aastal. Kõigil muudel juhtudel ei ole andnud nii koledat pilti nii kiirelt.
Kui aga proovida midagi positiivset leida, siis võrreldes 2008. aasta majanduskriisiga on rahvusvahelistel institutsioonidel märksa suurem valmisolek mitte lubada finantskriisi veel suuremaks kasvada. Sellega natuke tasalülitatakse kriisi negatiivseid efekte, tõi Vare välja.
Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel nõustus Vare öelduga. «Esiteks on olnud õppus juba ära varasema kriisi näol. On tehtud ka üsna palju selle nimel, et järgmised löögid finantssektorile oleksid nii-öelda paremini juhitud. Tegelikult ka maailmavaade, et kui pangandus vajab tuge, siis tuleb seda ka pakkuda, on täiesti olemas.»
Luikmel jätkas, et nüansse on veelgi. Keskpankadel on manööverdamisruumi mõnevõrra vähem, sest intressitasemed on juba väga madalal. Sellest tulenevalt on teiseks küsimus, et kui varasemat finantskriisi lahendati rahapoliitiliste meetmetega, siis täna on rahandusministrid tagaistmel ja kriisi lahendavad tervishoiuministrid. Keskpankade rahapoliitika ei lahenda täielikult tänast kriisi.