Meditsiinitöötajad ravivad patsiente Wuhani haigla isoleeritud intensiivravi osakonnas. Foto on illustratiivne

FOTO: AP

Hiinas on koroonaviiruse intensiivravi õnnestunud paremini, kui Itaalias. Seetõttu peaks Eesti Hiinast nõu küsima ning nende kogemusest õppima, kirjutab Adik Levin.

Vähe on räägitud ja kirjutatud intensiivravi rollist koroonaviiruse kopsupõletiku ravimisel. Loomulikult tegelevad intensiivravi probleemiga kõrgelt kvalifitseeritud professionaalid. Elu ja praktika aga näitab, et näiteks Itaalia intensiivraviga tegelevad arstid sattusid väga raskesse olukorda. Itaalia mitte ainult ei suhtunud pealiskaudselt COVID-19 levikusse oma riigis, vaid ka intensiivravi tippkliinikutes osutus võrreldes Hiina kolleegidega ebaefektiivseks.

Kui suremus COVID-19 viirusse on WHO andmetel Hiinas 3,9 protsenti siis Itaalia puhul on see näitaja 7,1 protsenti. Miks eirasid Itaalia arstid Hiina kolleegide kogemust, on raske siit Eestist objektiivselt hinnata ja kritiseerida. Alles paar päeva tagasi pöördusid nad Hiina kolleegide poole, et saada abi selle osas, kuidas oma kliinikutes intensiivravi efektiivsemalt organiseerida.

See on ka õppetund Eesti riigile. Praegu haigus veel levib ja koroonaviirusega haigestunud inimeste intensiivravi veel läbi ei viida. Oleks loogiline, kui valitsus moodustaks professionaalidest töörühma, kes tegelevad intensiivraviga, ja aitaks neid läbi Hiina saatkonna astuda kontakti Wuhani kolleegidega, et saada neilt vajalikku infot, kuidas ravida raskeid koroona viirusesse haigestunud inimesi efektiivsemalt. Olen lugenud ja kuulnud, et efektiivseks osutus spetsiifiline immuunoteraapia. Tehti ülekandeid koroonaviirust põdenud patsientide plasmaga. Idee ei ole ju uus. Nelikümmend aasta tagasi ründas inimkonda stafülokokk (bakter), siis võeti ka see meetod kasutusele, tol ajal oli see väga efektiivne.

Praegu on veel aega saada kasulikku infot, et päästa meie vanurite elusid. Õnneks on lapsed kuni kümne aasta vanuses tänu oma immuunsüsteemile ja selle viiruse iseärasustele suhteliselt kaitstud. Kõige raskemas olukorras on vanurid ja siin on vaja põhjalikult läbi mõelda, kuidas organiseerida vanuritele praegu minimaalne kontakt koroonaviirusesse haigestunud inimestega ja töötada välja tõhus raviskeem, mida Hiina kolleegid meile kindlasti edastada võiksid.

Koroonaviirus peaks panema suurriike mõtlema sellele, kuidas minimiseerida mõttetut infosõda. Parem on ikka aidata teineteist, et päästa inimeste elusid.