Avalikkuse reaktsioonis koroonaviiruse puhul on üheks suureks mõjuriks ajakirjandus, mille rolliks on edastada täpset informatsiooni ja olulist ebaolulisest välja sõeluda. Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» arutleti ajakirjanduses tasakaalu leidmise üle. Konkreetselt tõusis küsimuseks Põhja-Itaaliast naasnud Eesti elanike fotogalerii avaldamine. 

«Ma arvan, et paanika jutt on rohkem väljamõeldud. Mida inimestel on vaja ja mida ajakirjanikel on vaja, on võimalikult täpne teadmine käitumisjuhiste kohta ja võimalikult selge ja tõenduspõhine jutt selle kohta, mis on selle haiguse olemus, kuidas viirused meid ohustavad ja mida me teeme – see on igas kriisis kõige tähtsam küsimus,» ütles Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik. 

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar tõstatas teemaks eelmisel laupäeval Postimehes avaldatud galerii karantiini pandud Põhja-Itaaliast koju tulnud Eesti elanike kohta. Kõrge avaliku huvi puhul kojutulnutest fotogalerii tegemine on tavaline, näiteks käisid fotograafid vastu võtmas Liibanoni pantvangikriisist pääsenuid. Raudsaar ütles siiski, et seekord tuli talle ootamatult mitmeid palveid pilte maha võtta, millest osad – eeskätt laste puhul – ka rahuldati. 

Postimehe foto- ja videotoimetuse juht Erik Prozes tõi välja erinevuse kirja- ja pildistava meedia vahel. Kui kirjasõnas on võimalik muuta inimeste nimesid, siis foto on meedia, mis kujutab konkreetseid objekte. «Mina näen sellist ohtu, et kui me hakkaksime isikuandmete kaitse seaduses väga punktuaalselt näpuga järge ajama, siis me kaotame ajakirjanduse inimnäolisuse. Siis me ei saakski mitte kedagi ega mitte midagi pildistada.»

Prozes selgitas, et lennujaamas viibis fotograaf avalikus ruumis ja ei pildistanud varjatult, mistõttu inimestel oli võimalik ka vältida pildile jäämist. Samuti oli inimestel võimalik fotograafile öelda, et nad ei soovi, et nende pilti avaldataks. 

Raudsaar ütles, et selliseid teemasid tuleb kajastada, aga seda peab tegema nii, et eetika oleks järgitud.

Fototoimetus saab peaaegu iga päev palveid mõni pilt maha võtta, tõi Prozes välja. Sellisel juhul on see toimetuse otsustada, võttes aluseks isikuandmete kaitse seaduse, ajakirjaniku eetikakoodeksi ja oma südametunnistuse. «Konkreetselt lennujaama tagasi tulles: see oli üsna süütu pildistamismotiiv. Isegi mõnevõrra üllatav, et inimesed nii reageerisid,» ütles Prozes.

Kommentaarid
Copy