Türgi ja Venemaa sõlmitud vaherahu Süürias on ilmselt ajutine, sest võib oodata Süüria valitsuvägede kallaletungi jätkumist. Seni, kuni sõda ei puuduta Türgi territooriumit, NATO artiklite kohaldamise üle arutlema ei hakata, ütles Martin Hurt Kuku raadio saates «Välismääraja».
«Kas see ongi uus normaalsus, et kaks riiki sõlmivad vaherahu kolmandas riigis,» küsis Erkki Bahovski, viidates Türgi ja Venemaa sõlmitud vaherahuni Süürias Idlibi provintsis. See on ettekujutus maailmakorrast, mida Venemaa tahab peale suruda, kus on mõjusfäärid ja Venemaa saab oma mõjusfääris sõnaõiguse otsuste langetamiseks.
Hille Hanso tõi välja, et taandumine Idlibist tähendaks Türgile taandumist ka teistest Süüria piirkondadest, nagu Afrin või piirialad, mis on Türgi kilbi all. Türgi sellist pretsedenti kindlasti luua ei tahaks. Teiseks on Idlib ka sisepoliitiline probleem, sest kaotust Süürias vastu võtta oleks president Erdoğanile alandav. Hanso argumenteeris, et kui Türgi esitleb põgenikeolukorda kui kõige tähtsamat fookust, siis tegelikult Hanso poolt välja toodud kaks esimest faktorit on Erdoğani jaoks märksa olulisema kaaluga.
«Me ei tohi ära unustada, et sellel ajal, kui Araabia ülestõusud algasid ning Euroopa Liidu toel on Türgi ehitanud pikema kui 900-kilomeetrilise müüri enda piirialadele. Idlibist tulev rahvahulk ei saa lihtsalt üle piiri marssida nii, nagu kriisi algusaegadel. Ma arvan, et see on rohkem retooriline põhjendus, kuidas Türgi humanitaarset ja moraalset imagot hoida,» sõnas Hanso.
Martin Hurt arvas, et vaherahu oli nii Moskvast kui Ankarast vaadates mõistlik samm, kuid see sõlmiti lühiajalise perspektiiviga. Venemaa on Süüriale väga oluline. Süüria valitsusvägedel hakkas siis hästi minema, kui Venemaa tuli oma jõududega neile isegi mitte appi, vaid otse juhtima. «Ilmselt on ainult aja küsimus, millal Süüria valitsusväed, tuginedes Venemaa liitlastele, jätkavad kallaletungi,» ütles Hurt.