Koroonaviirus pakub õppetunde nii Eestile kui ka kogu maailmale, kui sellest võimalusest kinni võetakse. Eestis on näha, et pärast esimesi juhtumeid töötasid süsteemid ennast käima. Maailm saab koroonaviiruse põhjal läbi teha õppuse, kuidas valmistuda suuremate ja ohtlikumate viirushaiguste levikuks, tõid välja Tõnis Leht ja Andi Hektor Kuku raadio saates «Poliitikaguru».
«Optimistlikult vaadates on toimunud õppeprotsess. Esimese juhtumi saabudes süsteemid töötasid ennast käima, info hakkas palju enam levima ühiskonnas ja inimesed hakkasid seda rohkem kuulama,» lausus Tõnis Leht. Ta avaldas lootust, et Kristiine kooli juhtum, kus end haigena tundnud laps läks päevaks kooli ja selle järel saadeti kõik õpilased kaheks nädalaks koju, oli väärtuslik õppetund tegevuse piiramiseks mujal. «Aga 100 protsenti see kunagi ei ole. Ikkagi jääb palju inimesi, kes muidugi sellele ei allu.»
Andi Hektor tõi välja, et koroonaviiruse õppetunde saab vaadelda laiemaltki. «Mulle väga meeldis Bill Gatesi sõnavõtt. Kuna tema toetab tugevalt ravimiarendust kolmandatele [kolmanda maailma ehk vähearenenud] riikidele, siis ta väga ilusasti sõnastas, et viirus on andnud võimaluse läbi mängida täielik õppus. See viirus ei ole nii tappev, nagu olid MERS ja ebola, aga piisavalt ohtlik.»
«Praegu on meie võimalus treenida ennast ja oma ühiskonda hullemate asjade vastu. Kuna maailm ikkagi ülerahvastub, siis selliste viiruste oht läheb hullemaks,» lausus Hektor.
Koroonaviiruse ohukohtadeks on nii selle võimalik eksponentsiaalne levik kui ka suurem surve tervishoiusüsteemile, mis peab jätkuvalt tegelema teiste haiguste ennetamise ja raviga.
Keit Kasemets ütles, et täpselt pole teada, mis meetmeid valitsus kaalub, kui otsustustöö ei ole nii paljude tervishoiu- ja majandusmõjude klapitamisel kindlasti kerge. «Mis on meediast läbi käinud, näiteks lendude keelamine teatud kohtadest, see ei tundu kõige töötavam meetod. Just selle tõttu, et kui näiteks eilne Tallinna–Bergamo lend ei oleks toimunud, siis ega need inimesed ei oleks jäänud sinna. Nad oleks tulnud teisi viise kasutades ikkagi koju ja kõige vähem oleks olnud ülevaadet, mis neist saab.»
Kasemetsa hinnangul ei peaks välismaalt tulnutele mitte lihtsalt jagama voldikuid koroonaviiruse sümptomite ja edasiste sammude kohta, vaid tõsisemalt tegelema riskipiirkonnast tulnutega.
Ürituste puhul peaks kaaluma selle osalejate arvu ja lähtekohti. Paljude rahvusvaheliste ürituste puhul on juba teatatud nende ära jäämist, et vältida eri riikidest inimeste kokku tulemist. «Aga kui täna Võrus kultuurimajas toimub mingi üritus, siis kas nüüd seda ära jätta? Loodetavasti ei ole vaja,» ütles Kasemets.