Juhtkiri: Euroopa ühtsuse proov

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Olukord Euroopa Liidu välispiiril on tõsine väljakutse Ursula von der Leyenile
• EL on kinnitanud valmidust Kreekat toetada nii raha kui ka piirivalvuritega.
• Türgi kasutab kriisi oma sise- ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks

Egeuse meres Türgi ranniku lähedal paikneva Kreeka saare Lesbose elanikud esitati 2016. aasta Nobeli rahupreemiale külalislahkuse eest aasta varem puhkenud pagulaskriisi ajal, kui iga päev randus saarel kuni 10 000 Lähis-Ida põgenikku. Praeguseks on meeleolu saarel muutunud.

Elanikud on protesteerinud uue pagulaskeskuse rajamise vastu (senises on kaheksa korda rohkem asukaid kui ette nähtud) ja tõrjunud tagasi maabuda püüdvaid sisserändajaid. Saareelanikud pole oma tõrksuses üksi. Ka Kreeka valitsus ei soovi oma piiridel migrante näha. Ega ka ülejäänud Euroopa Liit.

Kui Türgi-Kreeka piirile hakkasid möödunud reedel kogunema pagulaste hulgad, kellele Türgi pool piiri ületamisel takistusi ei teinud, vastasid kreeklased täiendavate jõudude kohaletoomise, okastraataedade püstitamise ja pisargaasiga. Türklased räägivad kolmest hukkunust, kreeklased kinnitavad ühe lapse uppumist. «See on invasioon,» ütles Kreeka arenguminister Adonis Georgiadis teleintervjuus.

Türgis on praegu umbes 3,7 miljonit Süüria põgenikku, lisaks palju selliseid inimesi Afganistanist ja Araabia maadest, kellel ei pruugi olla mingit alust pagulase staatuseks. Süüria loodeosas Idlibi provintsis toimuvate kokkupõrgete eest on kodudest lahkunud aga veel hinnanguliselt ligikaudu kaks miljonit inimest, kellest peaaegu miljon on kogunenud Süüria-Türgi piirile.

Eelmine põgenikekriis sai läbi 2016. aastal, kui EL nõustus Türgit toetama kuue miljardi euroga pagulaste majutamisel. Praegu käivad läbirääkimised uue toetuspaketi üle. Euroopa Liit on pakkunud kriisi reguleerimiseks miljard eurot, kuid Türgi on selle tagasi lükanud. Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian süüdistas eile Türgit väljapressimises.

JUHTMÕTE

Kui viimase finantskriisi ajal oli Euroopa Liidus eriarvamusi, kas peaks Kreekat toetama, siis praegu on olukord palju ühemõttelisem – aitamata jätmine tooks probleemi kergesti teisteni.

Olukord on vaieldamatult keeruline, sest kuigi raha ja abi pakkumine võib olla Euroopa Liidule jõukohane, ei pruugi see Türgi jaoks lahendus olla. Pagulased on Türgile samamoodi probleem, nagu nad oleksid ka Euroopa Liidule, mistõttu sisepoliitilistel põhjustel ei ole olukorra põlistamine Erdoğani jaoks hea lahendus.

Lisaks sellele on Türgil loomulikult ka oma välispoliitilised eesmärgid, milleni nad pagulaskriisi abil loodavad jõuda. Eeskätt oodatakse Süürias tegutsevate kurdi YPG võitlejate terroristideks kuulutamist NATO ja Euroopa Liidu poolt, milleks viimased ei ole valmis. Kahtlemata on tegu esimese suurema väljakutsega Ursula von der Leyenile. Kliimaküsimus on küll kahtlemata suurem, aga see on kriis, mille valis von der Leyen, vastasseis Türgiga on aga kriis, mis valis Leyeni.

Euroopa Liidu siseministrid peavad täna Brüsselis erakorralise kohtumise, et arutada Kreeka ja Bulgaaria piiril kujunenud olukorda. Kohtumise eesmärk on kokku leppida, millist tuge on Euroopa Liit valmis neile riikidele pakkuma. Kui viimase finantskriisi ajal oli Euroopa Liidus eriarvamusi, kas peaks Kreekat toetama, siis praegu on olukord palju ühemõttelisem – aitamata jätmine tooks probleemi kergesti teisteni.

On hea, et ka Eesti valitsus on valmis Kreekat abistama, esialgu kuni kahe piirivalvekaatri ja 20 piirivalvuriga. Võimalik, et abi on vaja rohkem ja loodetavasti on Eesti valmis panustama ka enam. Tegemist on küsimusega, kus Euroopa Liit peaks näitama end ühtsena ja käituma ühtselt.