Viimase aasta üks olulisemaid näitusi rahvusvahelises kunstikalendris oli Leonardo da Vinci teoste väljapanek Louvre'is.
Näitusega märgiti 500 aasta möödumist renessansiajastu suurkuju surmast. Väljas oli enamus tema viieteistkümnest säilinud tahvelmaalist. Kunstniku kõige kuulsamat tööd, Mona Lisat, sai vaadata küll Louvre teises saalis – seda publikumagnetiks olevat maali näitusele ei toodud.
Väljapanekut saatis erakordne menu: kokku käis sel nelja kuu jooksul ligi 1,1 miljonit külastajat, millega löödi Louvre'i varasemad vaatajarekordid.
Neile, kes näitusele ei jõudnud, tegi KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» põhjaliku tuuri Louvre'i saalides Lauri Leesi.
Esmalt selgitas ta, miks toimus itaalia meistri suur väljapanek üldse Prantsusmaal, Pariisis, mitte kunstniku kodumaal. Kokku on neil viis teost, mis polegi nii vähe, arvestades, et vaid da Vinci autorsust üldiselt omistatakse vaid 15 maalile.
Teiseks sidus da Vincit Prantsusmaaga palju. Ta elas seal ning sinna on ta ka maetud, rääkis Leesi saates.
Osa rahvusvahelises pressis näitusest kirjutanud ajakirjanikke märkis, et tegemist oli kammerliku väljapanekuga. Seda seetõttu, et da Vinci pärand, mis üle pooletuhande aasta meieni on jõudnud, ei ole eriti suur.
Lauri Leesi ei nõustunud, et tegemist oli väikese näitusega. «Väga sarnane näitus Leonardo näitusele oli meil KUMUs Michel Sittowi näitus,» märkis Leesi.
Kui Sittowi näituse sai teha seitsme-kaheksa originaaliga, miks ei saaks siis teha suurt näitust da Vincist Louvre, mis saab välja panna lisaks enda kogudesse kuuluvatele maalidele ka laenud teistest muuseumidest, Da Vinci joonistused ning osade teoste virtuaalversioonid, leiab Leesi.
Eestile kõige lähemad da Vinci originaalid on aga Peterburis, Ermitaažis, kus kollektsioonis on lausa kaks meistri maali. Üks neist laenati Louvre'ile näituse jaoks välja, aga peaks varsti Peterburi tagasi jõudma. Teist muuseum välja ei laenanud. Seega kõik, kes soovivad da Vinci töid oma silmaga näha, saavad seda Eestist mitte eriti kaugel ka teha.
Kuid kõige kiirema sissevaate renessansiaja suurkuju ellu ja loomingusse – koos pikantsete detailidega, millega Lauri Leesi vestlust vürtsitab – saab iga huviline KUKU raadio saate teisest tunnist.