Poliitikaguru ⟩ EL peab põgenikevoo ennetamise Erdoğanile kinni maksma

Euroopa Liit ei ole eelmisest põgenikevoost alates suuri ümberkorraldusi teinud, kuid pagulaste ümberjaotamine ei ole enam mõeldav poliitika. Seetõttu ei saa etteheiteid teha, kui Kreeka jõuliselt tegutseb, sest nad on põgenike osas üksi jäetud, ütles Tõnis Leht Kuku raadio saates «Poliitikaguru».

«Teated, mis tulevad Süüriast ja Türgi läänepiirilt, sunnivad meid taas murelikult küsima, kas meie ühises Euroopa Liidus on taas uksele koputamas rändekriisi oht,» ütles Tõnis Leht. Nimelt on Süüria valitsus Venemaa ja Iraani toel püüdmas vallutada viimast mässuliste käes olevat piirkonda – Idlibi provintsi.

Süüria põgenikevoo vältimiseks on Türgi viimastel nädalatel innukalt sekkunud, saatnud konflikti tuhandeid sõdureid ja ohtralt sõjatehnikat. Sellel neljapäeval väidetavalt Süüria vägede rünnakus hukkus 33 Türgi sõdurit. Leht sõnas, et suure tõenäosusega võib eeldada Venemaa osalust, sest just nende raketivõimekus on rünnakute taga. Türgi palus toetust NATOlt, sai seda sümboolselt. Nüüd survestab Türgi president Euroopa Liitu, ähvardades vastasel korral suunata põgenikud Euroopasse.

«Kui vaadata eelmist suurt sõjalainet, kus [Süüria president Bashar] Assad ülejäänud Süüria tümaks tampis, siis need vood jõudsid Euroopasse ja muutsid igaveseks Euroopa poliitilist õhustikku,» lausus Tõnu Runnel. «Küsimuseks on, kui palju me sellest õppinud oleme. Sest need inimeste vood on praeguse seisuga kindlati tulemas. Sõltub Euroopa riikidest, mida nad otsustavad teha. Kas panna saabas mulda Süürias koos sõpradega Türgist või mis on nende lahendus, sest enam ei saa ükski Euroopa riik olla avatud uste poliitikaga, mida [Saksamaa kantsler Angela] Merkel tegi mõned aastad tagasi.»

Kaspar Oja lisas, et ohte on rohkem kui eelmisel korral, sest Idlib on aastaid olnud humanitaarkriisis. Vaktsineerimise tase on piirkonnas väga madal, mida näitab laste kõrge suremus. Euroopal tuleb kiiresti tegutseda, sõnas ta.

Euroopa Liit ei ole piisavalt tõstnud oma valmisolekut uue pagulaskriisiga toime tulemiseks, kritiseeris Leht. «See on ikkagi põhiliselt jäänud piiririikide teemaks. Ei ole skeemi, mille alusel kiiresti tõeliselt hädaolukorras olevaid põgenikke Euroopa Liidu sees ümber jagada.» Leht argumenteeris, et see oleks nii ebapopulaarne poliitika, et lähiajal ei juhtu. Ta tõi välja, et Kreeka on seekord teinud jõulisi samme põgenikevoo piiramiseks ning seda ei saa riigile ette heita, sest Kreeka seisab üksi.  

Runnel märkis, et eelmine kord saadi laine kontrolli alla alles siis, kui Euroopa riigid said kaubale Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, et too jätaks Süüria põgenikud Türki. «Ilmselt on ainus variant seekord ka Erdoğaniga läbi rääkida, mis on omaette hambaid krigistama panev asi.»

«Raske on uskuda, et Euroopa suudab olla niivõrd otsustav, et – olgu siis Euroopa Liidu või NATO egiidi all – et minna ja päriselt üritada probleem kontrolli alla saada Süüria piirides. Tõenäolisem tundub, et seda üritatakse kontrolli alla saada Türgi piirides. Makstes kinni selle kulu, mis Türgile kaasneb,» ütles Runnel.