Ameerika Ühendriigid alustasid kuni suve lõpuni Euroopas kestvat suurõppust «Defender Europe 2020», mille raames tuuakse USAst vägesid ja sõjatehnikat Euroopasse. Seejärel testitakse, kui kiiresti ookeani tagant jõudnud abijõud võimaliku sõja puhul kontinendil suudaksid ringi liikuda.

«Tegemist on USA suurmanöövrite, mitte NATO õppusega,» ütles Kuku raadio saatele «Neeme Raud. Siin» antud intervjuus Eesti suursaadik NATOs Kyllike Sillaste-Elling. Et Ühendriigid on NATO tugevaim liige, kontrollitakse mõistagi õppuse käigus ka NATO struktuure.

Manöövritel osaleb kokku 18 NATO riiki või partnerit ning 37 tuhat sõjaväelast.

Sillaste-Elling rõhutab siiski, et see on Ameerika Ühendriikide juhitud, planeeritud ja peetud õppus. «Koostöös küll liitlaste ja partneritega, aga põhimõtteliselt on see nende rahvuslik õppus,» ütles suursaadik. «Kindlasti on õppus väga kasulik ka NATO-le ja NATO riigid panustavad sinna, sealhulgas ka Eesti. Tegevused toimuvad eri riikides, eri aegadel.» 

Eestisse jõuavadki manöövrid ilmselt kevadel, kui on nende haripunkt. Suursaadik ei osanud samas öelda, mil määral tavainimene võib neid märgata. Teatud määral kindlasti, märkis ta, sest manöövrid ei toimu ainult polügoonidel ja metsades.

Eestis on juba hääli kõlanud, et õppuste kese ongi siin, otse Venemaa piiri ääres. Nii arvata on siiski vale.

«Kuna tullakse Ameerikast kohale, siis ikkagi saabutakse pigem Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopa sadamatesse, tullakse Belgiasse, tullakse Saksamaale ja siis liigutakse peamiselt maismaa kaudu, aga ilmselt ka laevadega, edasi üles ja allapoole Euroopasse. Nii et õppus hõlmab päris suurt territooriumi tegelikult. Ja [kindlasti ei toimu need õppused] mitte ainult Eestis,» kirjeldas Sillaste-Elling.

Vägede liikumine ja selle liikumise kiirus on õppuste peamine komponent, mida kontrollitakse. «Seda tulebki harjutada – et kui on kriis või konflikt, siis saaksid ameeriklased kiiresti tuldud ega peaks hakkama tegelema näiteks mingite sisenemislubade taotluste või mingisuguste tehniliste probleemide lahendamisega,» lausus suursaadik. 

Eesti jaoks, kus pidevalt räägitakse, et kriitilise tähtsusega on liitlasvägede kohale jõudmise aeg, on õppused seega väga olulised.

Selge on ent seegi, et Eesti idapiiri tagant Venemaalt hakkab õppuse ajal kostma avaldusi, et tegemist on mastaapse provokatsiooniga, mis destabiliseerib olukorda regioonis. Sillaste-Ellingu arvates on USA sel korral õppuse eel tegelenud konkreetselt Venemaale oma plaanide tutvustamisega – seega midagi üllatuslikku ja salajast nende jaoks tegelikult toimuma ei hakka, kinnitab ta.

Aga propaganda eesmärkidel hakkab Moskva manöövreid kindlasti kritiseerima ja need avaldused tulekski sellesse konteksti panna.

Sillaste-Ellingu sõnul ei ole Ühendriigid midagi nii mastaapset Euroopas korraldanud viimased 25 aastat. Aga õppuse ajastus ei tähenda seda, et õhus oleks läheneva sõja hirm või oht. «Ei, kindlasti mitte,» kinnitas Eesti suursaadik NATOs lühidalt ja konkreetselt.

Pikemat intervjuud Kyllike Sillaste-Ellinguga saate kuulata Neeme Raua autorisaate teisest saatetunnist.