Postimehe eetrisse jõuab iganädalane terav saade «Lobjakas vs. Vooglaid», milles väitlevad ühiskonda puudutavatel teemadel väga erinevat maailmavaadet esindavad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid.
Lobjakas vs. Vooglaid ⟩ Ajakirjanduskriitikast ning terrorismist Saksamaal (24)
Tänase saate teemadeks on kriitika ajakirjanduses ja terrorism Saksamaal.
Esimene teema tõukub ajakirjanik Vilja Kiisleri kriitikast selle saate aadressil. Lobjakas ja Vooglaid keskenduvad küsimusele, et mida sõna- ja arvamustevabaduse all silmas pidada ning kellel ja mil moel peaks üldse olema võimalus avaliku arutelu raames oma seisukohti väljendada.
Teises teemablokis tuleb juttu Saksamaal aset leidnud veristest sündmustest. Saates keskendutakse küsimusele, et millised on radikaliseerumise ohud ja ühtlasi seotakse see küsimusega sõnavabaduse tagatusest.
Vilja Kiisleri kommentaar Facebookis, et seda saadet ei oleks pidanud mitte kunagi sündima, on Vooglaiu silmis veidi utreeritud väljendit kasutades maailmavaateline rassism. «Meil on mitut tüüpi inimesi. On nii-öelda valged inimesed, kes on oodatud Postimehe stuudiosse saatejuhiks ja rahvusringhäälingusse või mujale.»
«Ja siis on meil madalamate kastide inimesed, keda võib küll kutsuda stuudiosse intervjueeritavaks – nagu Kiisler seda minu puhul on teinud –, ilmarahvale vaatamiseks-näitamiseks nagu mõnda ahvipärdikut loomaaias. Aga keda ei saa käsitleda võrdse arutelupartnerina,» kirjeldas Vooglaid. «Minu meelest see ongi probleem.»
«Ma arvan, et fetišeeritakse üle saatejuhi staatust,» mõtiskles Lobjakas. «Ma ei näe, kuidas saatejuhi isikule saab üldse mingeid piire seada senikaua, kuni ta ise püsib teatud inimsuse piirides.»
Lobjakas jätkas, et Vilja Kiisler ütles oma arvamustes, et Vooglaid on vaenanud vähemusi. Lobjakas meenutas, et temagi on varem Vooglaiu kutsunud oma saatesse. «Ma ei oleks seda teinud, kui ma oleksin pidanud sind vähemusi vaenavaks. Vilja ei too ühtegi näidet oma loos. Mul on sinust jäänud mulje kui inimesest, kes ei keela kellelgi olla. Kes ei taha gei olemist rekriminaliseerida ja nii edasi.»
«Nii palju kui mina aru saan, siis sa võitled teatud mõttes, ennast tunnistades üheks vähemuseks, võrdse õiguse eest avalikule tähelepanule, avalikule rahule ja nii edasi. Isegi kui mina olen nõus gei-argumendiga ja mitte sinu argumendiga, siis ma ei näe, et sinu argumente oleks võimalik liberaalselt positsioonilt ümber lükata seni, kuni sa jääd teatud piiridesse,» ütles Lobjakas Vooglaiule.
Tema hinnangul on just see debatt, milliseid piire tuleb avalikkuse ees pidada, Eestis jäänud pidamata.