• Mida vähem oli eelistuseta valijaid, seda suurem oli Reformierakonna toetus
  • Mida rohkem oli eelistuseta valijad, seda suurem oli Keskerakonna toetus
  • Eesti 200 on tõuseteel hoolimata eelistuseta valijate osakaalu kasvust

Martin Mölder

FOTO: Maili Vilson

Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder analüüsib küsitlustulemuste põhjal, kuidas erakondliku eelistuseta valijate osakaalu muutus mõjutab erakondade toetusprotsente.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud poliitika-aastat iseloomustab Reformierakonna suur valimistejärgne ning kuni praeguseni püsinud edumaa Keskerakonna ees. Selle hindamisel peame aga arvestama, et erakondade ning eriti Reformierakonna toetajate hulgas oli valimistele järgnenud perioodil tõenäoliselt peidus ka selliseid kodanikke, kellel tugev erakondlik eelistus puudus ja kes oleksid valimiste tulles ilmselt jätnud hääletamata. Sellele viitavad muutused valimiseelistuseta valijate osakaalus, mis jäetakse tavaliselt erakondade toetusreitingute arvutamisel kõrvale, ning erakondade toetajate absoluutarvudes kogu valijaskonnas.

2019. aasta oli parteipoliitika jälgimise koha pealt erandlik, kuna esimest korda Eesti poliitika ajaloos oli olemas nii palju nii täpset informatsiooni erakondade toetuse kohta. Norstati ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi eelmise aasta algusest alates iga nädal tehtud erakondade toetuse küsitlused annavad meile parema pildi toetuse hetkeseisust kui kunagi varem. Millise loo need iganädalased küsitlused meile eelmise aasta kohta räägivad?